Eetikakoodeks

1. SISSEJUHATUS


Hea tava koodeksi eesmärk on anda suunised, millest tõlk (st suulise tõlke tegija) ja tõlkija (st kirjaliku tõlke tegija) oma kutsetegevuses juhindub. Eesti Tõlkemagistrite Liidu (ETML) hea tava koodeksi näol on tegemist liidu liikmete ühiselt kokku lepitud põhimõtetega. Koodeks arvestab kutseala piires rahvusvaheliselt välja kujunenud üldtunnustatud tavasid ja põhimõtteid, mille eesmärk on tagada kutseala hea maine ja tõlgi/tõlkija rolli selgus. Koodeksi järgimisel lähtub tõlk/tõlkija nii oma kutseala kui ka kliendi1 parimatest huvidest. Koodeks on mõeldud üldsuunisena. Konkreetsetes tõlkeolukordades või kitsamates tõlkevaldkondades võib olla tarvis arvestada ka muude väljakujunenud tavade või nõuetega. Tõlk/tõlkija teab, et tema tööst võib sõltuda kliendi maine.

Ei ole olemas ühtset tõlkimise definitsiooni. Eri kultuuriruumides, eri ajastutel ja eri koolkondades võidakse tõlkimist defineerida mitmeti. Käesolevas koodeksis lähtutakse üldistavalt põhimõttest, et tõlge võib põhineda lähteteksti2 sõnal, mõttel või teksti autori või tõlke algataja suhtlustaotlusel. Tõlge võib vastavalt vajadusele ja suhtluse osapoolte soovidele kajastada lähteteksti terviklikult, kohandatult või kokkuvõtlikult. Tõlk/tõlkija lähtub tõlkimisel tavaliselt tõlke algataja soovidest, kuid arvestab seejuures ka teiste suhtluse osapoolte ootustega ja väldib nende kahjustamist tõlke kaudu. Osapoolte vastandlike ootuste korral püüab tõlk/tõlkija aidata kaasa kompromissile ja avaldab vajaduse korral ausalt oma tõlke-eesmärgi.

1Mõistet klient kasutatakse käesolevas koodeksis üldistavalt, tähistamaks muu hulgas isikuid nagu tõlke tellija või suulise tõlke puhul ka kõneleja või tõlke kuulaja.

2 Suulise tõlke korral hõlmab tekst nii kirjalikult ettevalmistatud suuliselt esitatavat teksti kui ka kõneleja poolt rääkimise käigus improviseeritud suulist kõnet.

2. PÄDEVUS NING KUTSEALANE AUSUS JA HOOLIKUS

2.1. Tõlgil/tõlkijal peab olema lai silmaring ja teadmised, mis hõlmavad keelelist, kultuurilist ja valdkondlikku pädevust.
2.2. Tõlk/tõlkija avaldab ausalt oma hariduse, kvalifikatsiooni, kogemuse, kutsetunnistuse jms seotud teabe.
2.3. Tõlk/tõlkija võtab töö vastu üksnes juhul, kui ta on pädev ja võimeline seda tegema.
2.3.1. Tõlk/tõlkija ei nõustu tõlkima keelde või keelest, mida ta kvaliteetse tõlke tegemiseks piisavalt ei valda.
2.3.2. Tõlkija küsib töö tegemiseks mõistliku tähtaja.
2.3.3. Tõlk valmistub tõlkimiseks piisavalt ja hoidub vastu võtmast tööd, mille puhul ei ole tagatud kvaliteetse tõlke tegemiseks vajalik ettevalmistusaeg.
2.3.4. Tõlk/tõlkija võtab endale üksnes nii palju tööd, kui ta on võimeline kvaliteetselt tegema.
2.3.5. Tõlk/tõlkija tagab kvaliteetseks tööks vajalike tingimuste ja vahendite olemasolu, suheldes selleks vajaduse korral kliendiga ja nõudes kliendist olenevate tingimuste täitmist (nt tööks vajalike materjalide esitamine, suuliseks tõlkeks vajalike seadmete ja tingimuste tagamine).
2.3.6. Tõlgil/tõlkijal on vastavalt lepingus või seaduses sätestatule õigus tööst loobuda, kui klient ei ole taganud tõlgist/tõlkijast mitteolenevaid tööks vajalikke tingimusi, vaatamata tõlgi/tõlkija sellekohastele palvetele.
2.4. Tõlk/tõlkija lähtub tõlkimisel tõlke eesmärgist.
2.5. Tõlk/tõlkija pakub tõlke eesmärgist lähtudes alati parima võimaliku kvaliteediga tõlget, kasutades oma oskusi ja teadmisi maksimaalselt, olenemata tõlgi/tõlkija subjektiivsest hinnangust tõlketeksti, edastatava sõnumi või tõlkeolukorra tähtsusele.
2.6. Tõlk/tõlkija püüab tõlkes ületada kultuurilisi erinevusi ning annab vajaduse korral märku vääriti mõistmise ohust, kuid kultuuriliste kohanduste tegemisel hoidub tõlk/tõlkija moonutamast autori või suhtluse osapoolte identiteeti ega piira nende õigust otsustada ise teksti ja suhtluse eesmärkide või konkreetse väljendusviisi üle.
2.7. Kui kokkulepitud tingimuste täitmine ei ole mingi asjaolu ilmnemisel enam võimalik (nt töö ületab siiski tõlgi/tõlkija pädevust; haigestumine), tuleb sellest viivitamata teatada tõlke tellijale ja pakkuda sobiv lahendus (nt leida sobiv asendaja). Tõlk/tõlkija ei loobu vastuvõetud tööst mõjuva põhjuseta.
2.8. Tõlk ei anna tööd teistele edasi ilma tellija eelneva nõusolekuta.
2.9. Kirjaliku tõlke delegeerimisel allhanke korras vastutab allhanget kasutav tõlkija tõlke kvaliteedi eest isiklikult, kui tellijaga pole eelnevalt kokku lepitud teisiti. Konfidentsiaalsete materjalide tõlkimist allhanke korras võib korraldada üksnes tellija eelneval nõusolekul.
2.10. Tõlk/tõlkija võib anda kliendile vajaduse korral nõu tõlkimise paremaks korraldamiseks, austades samas kliendi valikuid.
2.11. Vahendaja kaudu töötades pöördub tõlk/tõlkija tõlkega seotud küsimuste lahendamiseks esmajoones vahendaja poole ja suhtleb kliendiga otse üksnes vahendaja eelneval nõusolekul või soovitusel.
2.12. Tõlk/tõlkija teavitab võimaluse korral klienti lähtetekstis esinevatest vigadest ja teeb ettepaneku seda muuta, kandes seeläbi hoolt kliendi ja enda maine säilimise eest.
2.12.1. Kui vigade osas ei ole võimalik kliendiga konsulteerida (nt eriti sünkroontõlke puhul), toimib tõlk/tõlkija oma parima äranägemise järgi, arvestades konkreetse olukorra, tõlgitava teksti olemuse ja sihtrühmaga ning vältides tõlgitavast tekstist teadlikult eksitava mulje loomist.
2.13. Tõlk/tõlkija vastutab tõlkevigade eest. Kui tõlkes tekkinud viga võib ohustada kliendi mainet või sündmuste käiku, peab tõlk/tõlkija oma veast klienti mõistliku aja jooksul teavitama ka pärast tõlke esitamist.
2.14. Tõlgitud tekst jääb kliendi omandiks, välja arvatud juhul, kui lepingu või õigusaktidega on sätestatud teisiti.

3. KONFIDENTSIAALSUS

3.1. Tõlk/tõlkija ei avalda tööülesande käigus kliendilt saadud teavet ilma kliendi eelneva loata. Selline teave ei hõlma üksnes tõlgitavat teksti, vaid ka tõlgi/tõlkija käsutusse antud lisamaterjale, suulise konsultatsiooni käigus saadud teavet jms.
3.1.1. Tõlk/tõlkija arvestab ka seadusest tulenevate piirangutega delikaatsete andmete avaldamisel. Seadusega on näiteks kohustatud hoida äri-, panga-, ameti-, kutse- ja riigisaladust, delikaatseid isikuandmeid jm.
3.1.2. Hea tava kohaselt tuleb tõlketöö käigus saadud mitteavaliku teabe konfidentsiaalsus tagada ka siis, kui keeldu ei ole konkreetselt sätestatud lepingu või seadusega.
3.2. Konfidentsiaalsuse nõue kehtib nii töö tegemise ajal kui ka pärast seda.
3.3. Tõlk/tõlkija ei ole kohustatud konfidentsiaalsuse nõuet järgima juhul, kui tööülesande käigus saab talle teatavaks teave, millest ta on seaduse järgi kohustatud teavitama ametivõime.

4. HUVIDE KONFLIKT

4.1. Tõlk/tõlkija austab inimeste eripärasid ning ei lase tõlkimise käigus oma sõnades ega käitumises välja paista isiklikel eelistustel või eelarvamustel ega neil tõlget mõjutada.
4.1.1. Tõlk/tõlkija hoidub olukordadest, kus ta oma veendumuste, poliitiliste või maailmavaateliste seisukohtade, usuliste tõekspidamiste vms tõttu ei suuda säilitada nõutavat tööalast erapooletust.
4.1.2. Tõlk/tõlkija hoidub isiklike seisukohtade väljendamisest ja kommentaaridest seoses tõlgitava tekstiga, välja arvatud juhul, kui need on vajalikud tõlke eesmärgi saavutamiseks (nt tõlkija ees- või järelsõna või joonealused märkused kirjalikus tõlkes).
4.2. Tõlk/tõlkija ei võta vastu tööd, mille olemus tekitab temas isiklikest suhetest tuleneva tugeva huvide konflikti (nt kui tõlge puudutab tõlgi/tõlkija lähedasi erapooletust nõudvas õigus- või meditsiinikontekstis).
4.3. Kui juba vastuvõetud töö puhul selgub tõlgi/tõlkija huvide konflikt, teavitab ta sellest viivitamata klienti ja loobub vajaduse korral tööst.
4.4. Tõlk/tõlkija võib loobuda töö vastuvõtmisest eetilistel kaalutlustel.
4.5. Tõlk/tõlkija ei võta vastu kingitusi, kui see võib ohustada tema erapooletust. Keeld ei puuduta sümboolse väärtusega kingitusi neutraalses olukorras (nt ürituse käigus jagatavaid meeneid).
4.6. Tõlgi/tõlkija kasutamine on kliendi õigus ja vabadus ning tõlk/tõlkija ei sunni klienti tõlget tellima või juba tellitud tõlget kasutama. Tõlk/tõlkija võib viisakalt väljendada soovitusi tõlkimise otstarbekuse kohta. Kliendil on õigus loobuda ka juba alustatud tõlkest või muuta tõlke mahtu, tagades tõlgile/tõlkijale lepingus ette nähtud kompensatsiooni.
4.7. Tõlgi/tõlkija käitumine peab olema erapooletu. Tõlk/tõlkija hoidub ka käitumisest, mis võib kõrvalseisjatele jätta mulje tema erapoolikusest.
4.8. Tõlk/tõlkija võib kutsealasest erapooletusest erandina kõrvale kalduda juhul, kui tema tegevusetus seaks ohtu kellegi elu, tervise või inimväärikuse.
4.9. Tõlk/tõlkija ei kasuta materiaalse ega mittemateriaalse omakasu eesmärgil tõlkeülesande täitmisel saadud teavet.

5. KOLLEGIAALSUS JA VIISAKUS

5.1. Tõlk/tõlkija hoidub oma käitumise ja tegevusega kahjustamast kutseala mainet.
5.2. Tõlk/tõlkija käitub lugupidavalt ja viisakalt klientide ja teiste isikute suhtes, kellega ta kutsetegevuse käigus kokku puutub.
5.3. Tõlk/tõlkija käitub lugupidavalt ja viisakalt kõikide kolleegide suhtes, olenemata nende kuuluvusest ETMLi või teistesse kutse- ja erialaühendustesse, ning ei lase isiklikel lahkhelidel ohustada tööalaseid suhteid ja kvaliteetse töö tegemist.
5.4. Tõlk/tõlkija pakub kolleegidele vajaduse korral moraalset toetust ja kutsealast abi.
5.5. Tõlkide/tõlkijate omavahelised tööalased lahkhelid lahendatakse võimaluse korral avalikkust või klienti vaidlusesse segamata.
5.6. Konstruktiivne tõlkekriitika on lubatud ja tervitatav. Kolleegide töö hindamisel jääb tõlk/tõlkija objektiivseks ja kaalub hoolikalt kõiki asjaolusid.
5.7. Tõlk/tõlkija suhtub talle suunatud konstruktiivsesse kriitikasse mõistvalt ja püüab põhjendatud nõuannetega oma töös arvestada.

6. KÕLVATUST KONKURENTSIST HOIDUMINE

6.1. Tõlk/tõlkija nõuab töö eest õiglast tasu, mis arvestab töö mahtu, raskusastet, tõlkimiseks vajalikku pädevust jms.
6.2. Tõlk/tõlkija hoidub kõlvatust konkurentsist (nt sihipärane ja regulaarne hindade langetamine tasemele, mis ei vasta töö olemusele ega mahule, eesmärgiga tõrjuda turult konkurente; kolleegi kaudu saadud tööalase teabe ja kontaktide kasutamine konkurentsieelise saavutamiseks).

7. KUTSEALANE ENESEARENDAMINE

7.1. Tõlk/tõlkija hindab ja täiendab pidevalt oma teadmisi ja oskusi ning hoiab end kursis kutseala arenguga.
7.2. Tõlk/tõlkija aitab kaasa kutseala arengule ning selle vajalikkuse mõistmisele ühiskonnas.