Huvitavat lugemist

Suvepäevad Lahemaal 2010

ETMLi selle aasta suvepäevad pidasime Lahemaal Kuusiku loodustalus.

Hommik algas sedakorda sportlikult: kuna Jana Tiitus on mõned aastad tegelenud Pilatese meetodiga, siis andis ta ka meile sellest ülevaate. 

Joseph Pilates sündis 1883. aastal Saksamaal. Ta oli haiglane laps, põdedes reumat, astmat ja rahhiiti. Just seepärast hakkaski ta enda füüsilise arendamise vastu sügavamat huvi tundma ning arendas lõpuks välja omaenda süsteemi, mida nimetas esialgu „kontroloogiaks”. Ta uskus, et tervisehäireid põhjustavad kaasaegne elustiil, halb rüht ja vale hingamine – Pilatese harjutused olid suunatud nende tegurite tasakaalustamisele ja lihaskonna tugevdamisele. Pilates ise saavutas oma meetodi abil silmapaistva füüsilise vormi ning tegeles lisaks aktiivselt mitme spordialaga, sh poks, enesekaitse, suusatamine. 

Aga et jutt ei jääks ainult jutuks, laskis Jana meil praktikas läbi teha ka hea hulga algajatele mõeldud harjutusi. Nii me seal Kuusiku talu sauna trepi ees tunnikese võimlesimegi. Ei olnud sugugi nii lihtne, kui oleks võinud arvata!

Pärast lõunaks pakutud lõhesuppi ja kodust ökoleiba rääkis oma tööst Harju maakohtu tsiviilkohtu tõlk Andrei Muršak, kellele sekundeeris teenekas tõlkeõppejõud Mall Tamm.

Andrei Muršaki töökeelteks on eesti ja vene keel ning seda ametit on ta pidanud juba üheksa aastat. Omal ajal õppis ta aga hoopis keemikuks ning meile üllatuseks rõhutas, et on isegi hea, kui kohtutõlk ei ole filoloogi taustaga. Erinevalt kriminaalkohtust hõlmavad tsiviilasjad väga erinevaid teemavaldkondi ning iga haridus või teadmine tuleb ainult kasuks. Nii et ole sugugi välistatud, et tõlk peab olema kursis näiteks kraana ehituse või laevaremondiga. Juriidiline terminoloogia haarab enda alla ehk vaid kolmandiku tõlkemahust, kõik ülejäänu võib aga olenevalt kohtuasjast käsitleda mis tahes teemavaldkonda.

Kohtutõlk peab olema väga hea pingetaluvusega. Andrei Muršak rääkis, et tema kõige pikem istung on kestnud üle 10 tunni ilma puhkepausideta. „Konverentsitõlge on selle kõrval sanatoorium,” muigas ta. Kohtutõlge eeldab seega väga head vastupidavust ja loomulikult suurepärast keeleoskust. Ideaalis on kohtutõlk pärit kakskeelsest perekonnastehk valdab oma töökeeli emakeele tasemel. 

Kohtus tuleb ära tõlkida põhimõtteliselt kõik, mida kohtusaalis öeldakse. Kuna kohtus suhtlevad omavahel mitu poolt, siis sünkroontõlke aparatuuri ei saa kasutada. Tõlk istub rääkijatega samas ruumis ja tõlgib vahetult. Andrei Muršak ise nimetas oma töömeetodit „valjuhäälseks sosintõlkeks”. Töö teeb keeruliseks ka see, et abimaterjale praktiliselt kasutada ei saa. 

Harju maakohtus on praegu tööl 6 tõlki, kes töötavad ühtekokku 24 kohtunikuga, kes kõik on erinevad isiksused. Lisaks sellele iseloomustab kohtutõlgi tööd ajaline määramatus: istungid ei pruugi lõppeda sugugi plaanitud ajal, mis tähendab, et enne ühe töö lõppemist oodatakse tõlki pingsalt juba järgmises kohtusaalis.

Pärast ülevaadet kohtutõlkide tööst läksime kohaliku giidi juhendamisel metsamatkale. Teel Nabudi metsajärve äärde tutvusime põdrakanepi, härgheina, seenelille, mitme sambla- ja samblikuliigiga. Mustikad tundis aga igaüks ise ära ja nende nautimiseks tegime lausa vahepeatuse. Ka kukeseened olid mõnel pool juba ninad samblast välja pistnud. Pärast Nabudi järve ja kaugusest paistva koprapesa piilumist võtsime kursi Viitna Pikkjärvele, kus huvilised said ka ujumas käia. 

Retke järel ootas meid kodus Kuusikul aga ahjuvorm ja hõrgutav õuna-mandli magustoit jäätisega, seltskondlik musta-valgekirju kass Artur ning jutud ja päevamuljed vastavalt iga osaleja soovile.