Huvitavat lugemist

Talvepäevad Padisel 2011

ETMLi 2011. aasta talvepäevad teemal „Kuidas saaksin end tõlkijana õnnelikumana tunda?“ toimusid 12.-13. veebruaril Padisel Kallaste talus, vt ka http://www.kallastetalu.ee/. Koht oli armas, söök suurepärane ning lisaks oli kohale tellitud ka imeilus, kohati päikesepaisteline talveilm koos vaikselt langeva lumega. 

Kui rahvas koos, alustati esmalt lõunasöögiga, millele järgnes matk/jalutuskäik umbes 2 km kaugusel asuvasse Padise kloostrisse, saatjaks talu perenaine Ülle ja suur sõbralik hundikoer Betty (loodetavasti kirjaviis õige). Viimane saatis meid ka kloostri sees toimunud ringkäigul asjatundliku giidi Heli Nurgeri juhtimisel, vt ka http://www.padiseklooster.ee/teenused.html. Kloostri müüride vahel oli huvitav, ehkki tundus, et lausa külmemgi kui õues. Kloostri torn jäi seekord külastamata nii külma kui ka ajahäda tõttu, sest ootamas oli ajurünnak eesmärgiga „auru välja lasta“. 

Ajurünnakut juhtiv Indrek Maripuu (http://www.maripuu.eu/indrekmaripuu/) kasutas sissejuhatuses muu hulgas Einsteini sõnu, et hullumeelsus on jätkata seniseid tegevusi ning loota seejuures teistsuguseid tulemusi. Ehk: kui soovid midagi muuta, tuleb proovida mõelda teise rakursi alt (ehk muuta mõttemustreid), mõelda loovalt ja genereerida ideid, mida saab kohe ka ellu viia. Indrek Maripuu jagas meie 10-liikmelise seltskonna kolmeks rühmaks. Esmalt said kõik ülesandeks kolm minutit vaikselt mõelda, mis on see üks ja põhiline küsimus, mis takistab end tõlkijana õnnelikuna tunda. Järgmise kolme minuti jooksul kõneles igas rühmas üks liige kaaslastele oma mõttetöö tulemusest, veelkord kolme minuti jooksul said rühma teised liikmed küsida ja arvamust avaldada ning sama korrati, kuni kõik olid kõnelda saanud. Lõpuks sõnastas iga rühm ühe ühise, kas kolmest esitatud teemapüstitusest kõige olulisema tundunud või hoopis neist kokku pandud küsimuse. Ühiselt sõnastatud küsimuse alusel algas tõsine ajurünnak ehk ideemäng (vt ka http://www.maripuu.eu/ideemang/) mis kujutas endast lauamängu, kus rühma liikmed pidid mängunupuga uuele väljale sattudes püstitatud küsimuse lahendust otsima erinevate isikute mõttemaailma kaudu (näiteks, kuidas lahendaks seda probleemi Bob Marley, George W. Bush või sumomaadleja?) või hoopis üksteise ettepanekuid kasutades. Igaühel meist oli laud täis märkmepaberile kirjutatud ideid, mis tuli mängu lõpuks jaotada teljele, lähtudes idee otstarbekusest ja teostatavusest antud probleemi raames. 

Finaaliks esitas iga grupp oma küsimuse ning kolm (või ka rohkem) kõige asjalikumana tundunud lahendusvarianti. 

1. rühm: Kärt, Eili ja Heidi.
Küsimus: kuidas tõsta tõlkija ameti prestiiži?
1) luua tõlkide ja tõlkijate kutsekoda kui katusorganisatsioon, mis tegeleks tõlkijate sertifitseerimisega kindlaksmääratud standardite alusel, koolitustega jmt;
2) luua veebileht sertifitseeritud tõlkijate andmebaasiga, kust võib huviline leida tõlkija kohta andmed nii tema tausta kui referentside kohta;
3) luua tõlkekriitika nurgake/lehekülg ajakirjanduses. 

2. rühm: Karin, Jana, Kadri.
Küsimus: kuidas saavutada, et tõlkealal tegutseksid professionaalid?
1) koostama peaks tõlgivande (tõlkestandard, eetikakoodeks ja panema selle kodulehele üles; 
2) peaks kasutama reklaami, networking`ut;
3) õppida tuleks teiste riikide kogemustest.

3 rühm: Triin, Arvi, Sirje, Tiina.
Küsimus: kuidas end upitada? Ehk – kuidas esile tõsta, et meie oleme ülejäänud (trükimustamittekannatavat hinnangut väärivast) seltskonnast paremad? Ehk – kuidas müüa meie ühiskonnale maha „luksumine“ ehk „luksustõlkimine“ (NB! uus termin, mida kahtlemata võiks juurutada massidesse)
1) korraldada tõlkijate streik, kusjuures selle raames ei tohi lugeda ka ühtegi varem tehtud kirjalikku tõlget;
2) lobitöö;
3) kirjutame endist ajakirjandusse;
4) tegeleme empiirilise teadustööga;
5) sööme halvad tõlked turult välja;
6) oleme cool ´id, st tõlkimisest kõneldes tuleb keelustada sõnad „keel“ ja „filoloog“. Kuni tõlkimist mõistetakse kui filoloogia alaliiki, ei saa tõlkimine kuhugi jõuda;
7) halbade tõlgete peale tuleb kaevata. Konkreetse ettepanekuna võiks näiteks iga ETMLi liige esitada teatud arvu kaebusi Tarbijakaitsesse.
8) tõlkeharidus keskkooli;
9) ETML võiks korraldada iga-aastase tõlkevõistluse;
10) tõlkijatest kõnelemisel tuleb appi võtta professionaalid;
11) tuleb eristuda massidest.

Rühmade esitatud ettepanekud äratasid elavat vastukaja ning ajurünnaku käigus lausa koormavana tundunud ideede vorpimine muutus huvitavaks diskussiooniks, mis tõi kaasa nii mõnegi värvika mõtte. Viimastest võiks nimetada näiteks välja pakutud kutsekoja mitmetasandilisuse, kus kõige kõrgemal tasandil on doktorid, järgmisel magistrid ja nii edasi (õhtusöögilauas jõudis see ideearendus ka „alustamata magistrite“ ja „lõpetamata doktorite“ tasanditeni). 

Pingsale mõttetegevusele järgnes mõnus õhtusöök, mille käigus tuli kõne alla ka tõsine küsimus, kuidas saavutada olukord, kus liidu ühistegevustest võtaks osa rohkem liikmeid. Selles osas tuleb vist korraldada küll uus ajurünnak, sest mingile tulemusele esialgu ei jõutud. 

Õhtusöögi järel oli kavas massaaž ja saunaskäik. Oli neid, kes läksid pärast sauna koju, enamik aga jäi ideid kohapeale edasi arendama ning lahkusid pühapäeval. 

Loodame, et et nii mõndagi uut mõtet hakkame varsti ka rakendama. Suur tänu korraldajaile ning kohtumiseni järgmisel korral!