ETMLi suvepäevad 14.–15. augustil 2010
ETMLi selle aasta suvepäevad pidasime Lahemaal Kuusiku loodustalus.
Hommik algas sedakorda sportlikult: kuna Jana Tiitus on mõned aastad tegelenud Pilatese meetodiga, siis andis ta ka meile sellest ülevaate.
Joseph Pilates sündis 1883. aastal Saksamaal. Ta oli haiglane laps, põdedes reumat, astmat ja rahhiiti. Just seepärast hakkaski ta enda füüsilise arendamise vastu sügavamat huvi tundma ning arendas lõpuks välja omaenda süsteemi, mida nimetas esialgu „kontroloogiaks”. Ta uskus, et tervisehäireid põhjustavad kaasaegne elustiil, halb rüht ja vale hingamine – Pilatese harjutused olid suunatud nende tegurite tasakaalustamisele ja lihaskonna tugevdamisele. Pilates ise saavutas oma meetodi abil silmapaistva füüsilise vormi ning tegeles lisaks aktiivselt mitme spordialaga, sh poks, enesekaitse, suusatamine.
Aga et jutt ei jääks ainult jutuks, laskis Jana meil praktikas läbi teha ka hea hulga algajatele mõeldud harjutusi. Nii me seal Kuusiku talu sauna trepi ees tunnikese võimlesimegi. Ei olnud sugugi nii lihtne, kui oleks võinud arvata!
Pärast lõunaks pakutud lõhesuppi ja kodust ökoleiba rääkis oma tööst Harju maakohtu tsiviilkohtu tõlk Andrei Muršak, kellele sekundeeris teenekas tõlkeõppejõud Mall Tamm.
Andrei Muršaki töökeelteks on eesti ja vene keel ning seda ametit on ta pidanud juba üheksa aastat. Omal ajal õppis ta aga hoopis keemikuks ning meile üllatuseks rõhutas, et on isegi hea, kui kohtutõlk ei ole filoloogi taustaga. Erinevalt kriminaalkohtust hõlmavad tsiviilasjad väga erinevaid teemavaldkondi ning iga haridus või teadmine tuleb ainult kasuks. Nii et ole sugugi välistatud, et tõlk peab olema kursis näiteks kraana ehituse või laevaremondiga. Juriidiline terminoloogia haarab enda alla ehk vaid kolmandiku tõlkemahust, kõik ülejäänu võib aga olenevalt kohtuasjast käsitleda mis tahes teemavaldkonda.
Kohtutõlk peab olema väga hea pingetaluvusega. Andrei Muršak rääkis, et tema kõige pikem istung on kestnud üle 10 tunni ilma puhkepausideta. „Konverentsitõlge on selle kõrval sanatoorium,” muigas ta. Kohtutõlge eeldab seega väga head vastupidavust ja loomulikult suurepärast keeleoskust. Ideaalis on kohtutõlk pärit kakskeelsest perekonnast ehk valdab oma töökeeli emakeele tasemel.
Kohtus tuleb ära tõlkida põhimõtteliselt kõik, mida kohtusaalis öeldakse. Kuna kohtus suhtlevad omavahel mitu poolt, siis sünkroontõlke aparatuuri ei saa kasutada. Tõlk istub rääkijatega samas ruumis ja tõlgib vahetult. Andrei Muršak ise nimetas oma töömeetodit „valjuhäälseks sosintõlkeks”. Töö teeb keeruliseks ka see, et abimaterjale praktiliselt kasutada ei saa.
Harju maakohtus on praegu tööl 6 tõlki, kes töötavad ühtekokku 24 kohtunikuga, kes kõik on erinevad isiksused. Lisaks sellele iseloomustab kohtutõlgi tööd ajaline määramatus: istungid ei pruugi lõppeda sugugi plaanitud ajal, mis tähendab, et enne ühe töö lõppemist oodatakse tõlki pingsalt juba järgmises kohtusaalis.
Pärast ülevaadet kohtutõlkide tööst läksime kohaliku giidi juhendamisel metsamatkale. Teel Nabudi metsajärve äärde tutvusime põdrakanepi, härgheina, seenelille, mitme sambla- ja samblikuliigiga. Mustikad tundis aga igaüks ise ära ja nende nautimiseks tegime lausa vahepeatuse. Ka kukeseened olid mõnel pool juba ninad samblast välja pistnud. Pärast Nabudi järve ja kaugusest paistva koprapesa piilumist võtsime kursi Viitna Pikkjärvele, kus huvilised said ka ujumas käia.
Kokkuvõtte koostas: Katrin Ärm
Seminari teema "Viipekeeletõlge Eestis", esinejad Ulvi Saks ja Liivi Hollmann
Eesti Tõlkemagistrite Liidu konverents „Koos töötamine” Rahvusraamatukogus
02.10.2009
30. septembril 2009 kogunes sadakond (tulevast) tõlki-tõlkijat, koostööpartnerite esindajat ja teisigi huvilisi Eesti Rahvusraamatukogu väikesesse konverentsisaali, et tähistada üheskoos rahvusvahelist tõlkijate päeva.
Konverentsi juhatas sisse piltlike ja eluliste näidetega tõlgi-tõlkija ametist ning tõlkimise valdkonnas toimuvast koostööst ETMLi liige Karin Sibul. Samuti andis Karin lühiülevaate ETMLi ajaloost ja rahvusvahelise tõlkijate päeva taustast.
Esimene kõneleja, TLÜ kirjaliku tõlke dotsent Arvi Tavast, püstitas oma uurimisvaldkonda tutvustades küsimused „Mis on kvaliteet?” ja „Mis on tõlge?” ning tõi nendele küsimustele vastust otsides halenaljakaid ja kurbloolisi näiteid tegelikkusest. Tõlgi-tõlkija elukutse prestiiži võrdlust arhitekti või ehitustöölisega pidasid tabavaks ka järgmised esinejad. Lõpetuseks oli Arvi Tavast arvamusel, et tõlketurule tuleks kasuks kõigi osapoolte parem teadlikkus üksteise ootustest ja võimalustest.
Teine kõneleja, Luisa Tõlkebüroo projektijuht Ingmar Pilt andis Luisa Tõlkebüroo näite varal ülevaate sellest, millistest etappidest koosneb tõlkimise protsess ja kes kuuluvad tõlkemeeskonda. Ingmar Pildi ettekande järel tekkis diskussioon mõistete kasutamise üle tõlketurul ning esitati väga palju küsimusi hindade ja tõlkeprotsessi kohta, mis tulenes ehk sellest, et teema puudutas isiklikult väga paljusid saalisviibijaid.
Kolmas ja kirjalikule tõlkele pühendatud osa viimane esineja, Haridus- ja Teadusministeeriumi välissuhete talituse juhataja Katrin Rein, tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuuri ning viimaste kokkupuutepunkte tõlkimise ja tõlkijatega. Katrin Rein andis mitmeid praktilisi soovitusi Haridus- ja Teadusministeeriumiga nii hetkel koostööd tegevatele kui ka tulevastele tõlkijatele. Kõige enam pani Katrin Rein aga tõlkijatele südamele, et nad ei paneks oma emotsioone tõlkele lisatavatesse kommentaaridesse ja võtaks endale küllaldaselt aega, et tutvuda töö terminoloogiaga.
Pärast lõuna- ja kohvipausi, kus pakuti soovijatele turgutuseks kohvi-teed ja magusaid-soolaseid küpsetisi, jätkus tõlkijate päeva konverents suulisele tõlkele pühendatud ettekannetega. Esimene kõneleja selles blokis, TLÜ suulise tõlke õppekava juht Pirjo Barrow, andis lühiülevaate suuliste tõlkide õpetamisest Tallinna Ülikoolis ning sellega seotud rõõmudest ja muredest. Pirjo Barrow pani tulevastele klientidele südamele, et nad ei häbeneks uurida tõlgi diplomi omandamisel saadud hinnet ning töökogemusele lisaks pöörata tähelepanu ka enesetäiendamisele, sest tõlgi elukutse eeldab osalemist elukestva õppe protsessis.
Teine esineja, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu koolitusjuht Elina Kivinukk, andis mitmeaastase konverentside korraldamise kogemuse alusel praktilisi soovitusi koostöö sujumiseks klientide ja tõlkide vahel. Kõige elulisem sõnum, mis jäi Elina Kivinuki soovitustest kõlama, on see, et kõik konverentside korraldajad ja tõlgid võiksid selgemini määratleda eri tõlkeliigid, sest see lihtsustab oluliselt valikut potentsiaalse kliendi jaoks. Samuti pani Elina Kivinukk kõigile südamele, et teineteise tänamine ja olulisuse rõhutamine on edaspidise meeldiva koostöö nurgakivid.
Tõlkijate päeva tähistamiseks mõeldud konverentsi lõpetas Välisministeeriumi pressikeskuse lauaülem Maarika Saarna-Siimann, kes andis ülevaate pressikeskuse kokkupuutepunktidest suulise tõlkega kahe viimase aasta jooksul. Maarika Saarna-Siimanni ettekande üks eesmärkidest oli teavitada pressikeskuse huvist uute väga heade tõlkide vastu ning ta soovitas huvitatud tõlkidel saata tõlkimisalane CV koos soovitajatega kas pressikeskuse üldaadressil või tema isiklikul e-posti aadressil.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ülisuur huvi tõlkijate päeva konverentsi vastu annab tunnistust tõlketemaatika arutamise vajalikkusest ja seda mitte ainult tõlkide-tõlkijate ringkonnas. Konverentsi jäävad osalejatele meenutama värvikad ettekanded, ETMLi infovoldikud ja pastapliiatsid ning esinejatele rõõmsavärvilised, ETMLi logoga mälupulgad ja vihmavarjud.
Täname kõiki esinejaid, osalejaid ja korraldajaid!
Tõlkijate päeva 2009 korraldusmeeskond Triin Pappel, Katrin Ärm, Karin Sibul, Katrin Nikolajev, Karin Zurbuchen ja Mari Kelve-Liivsoo
Kokkuvõtte koostas: Katrin Nikolajev
Konverentsil arutletakse, mida peaks teadma tõlke tellimisel, kuidas toimub koostöö tellija ja tõlke tegija vahel, kuidas tõlke/tõlkijaid valitakse ning mil moel saab klient aidata kaasa parima tulemuse saavutamisele.
Esinejad:
– Arvi Tavast, Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke dotsent;
– Ingmar Pilt, Luisa tõlkebüroo projektijuht;
– Katrin Rein Haridus- ja teadusministeeriumi välissuhete talitusest;
– Pirjo Barrow, TLÜ suulise tõlke õppekava juht;
– Elina Kivinukk Mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidust;
– Maarika Saarna-Siimann välisministeeriumi pressikeskusest.
Üritus on mõeldud kõigile, kes puutuvad kokku tõlke tellimise ja kasutamisega. Samuti on osalema oodatud tõlgid/tõlkijaid ja nende elukutsete vastu huvi tundvad inimesed.
Konverents on tasuta. Huvilistel palume 25. septembriks 2009 registreeruda ETMLi e-posti aadressil.
16. augustil 2008 kogunesid ETMLlased juba kolmandat korda, et veeta koos aega suvepäevade raames.
03. mail 2008 aitasid ETMLi liikmed Eestimaad puhtamaks muuta projekti "Teeme ära!" raames.
15.00 Avasõnad
Katre Palm, ETML, tõlk
15.10 Kliendi ja tõlkemeeskonna roll tõlke kvaliteedi kindlustamisel
Marja Vaba, ETBL, Luisa tõlkebüroo Tallinna kontori juhataja
15.30 Tõlkimisleping ja tõlgi vastutus
Kaido Floren, jurist ja vandetõlk
Kohvipaus
16.10 Vandetõlgi vastutus teoorias ja praktikas
Maris Järv, Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse nõunik
16.30 Tõlgi vastutus notariaalse tõlke puhul
Eve Strang, Notarite Koja jurist
15. – 16. septembril 2007 toimus ETML-i kõne- ja häälekoolitus „Kolm väärtustamist“, koolitajaks Martin Veinmann. Koolituse eesmärgiks oli aidata leida täiendavaid meetodeid oma töö tõhustamiseks ja vastuseid mitmetele hääle kasutamisega seonduvatele küsimustele. Koolitusel osales neli inimest ETML-ist ja üks väljaspoolt.
ETMLi 3. üldkoosolek toimus 21. aprillil 2007 Tallinnas.
AEG: 24. märts 2007 kell 10-16
KOHT: TLÜ keeltemaja ruum K-529
Osavõtumaks on 450 krooni ETMLi liikmetele ja teistele 600 krooni. Hind sisaldab ka lõunasööki ja kohvipausi. Osalustasu palume üle kanda MTÜ Eesti Tõlkemagistrite Liidu arveldusarvele nr. 10220054859019 SEB Eesti Ühispangas. Selgitusse palume märkida osaleja nime.
Registreerida saab kuni 16. märtsini 2007 e-posti aadressil.
Kiirustage, sest kohtade arv on piiratud!
The translator as an intermediary providing tourism market focused services.
A one day training programme looking at the role of the translator as an intermediary between tourism provider and tourist and how they can add value to the tourism product through providing quality services supporting tourism operators. Teaching methods will be highly participative and interactive delivery techniques will be used throughout the day's programme.
Topics will include:
The customer journey and leaflet design balancing text & visual content
Managing expectations of the tourist
Information and interpretation (the six principles of interpretation) in tourism
Quality of translation and hindrances to good quality
Reader focussed translation
Adding value to the tourism product – translator as a service provider
ETMLi 1. talvepäevad toimusid 10.-11. veebruar 2007 Kõrveküla puhkemajas.
ETMLi 2. üldkoosolek toimus 18. novembril Tallinnas.