Huvitavat lugemist

Suvepäev Leppojal 2011

Suvepäevale kogunesime sedakorda Põhja-Kõrvemaale Leppojale. Koht asub suurest maanteest eemal Eestimaa ilusa looduse keskel. Leppojal on oma järv, mille on rajanud koha omanikud, ning sealtsamast lähedalt voolab läbi Valgejõgi. Ilm oli imeilus ja päikeseline ning meeldiv tuuleke aitas sääski ohjeldada.

Erinevalt varasematest aastatest me liiduvälist esinejat külla kutsunud ei olnud. Selle asemel arutasime tõlgi/tõlkija eetikakoodeksi algvarianti, mille olid ette valmistanud Margus Puusepp ja töörühm, kuhu kuulusid Elina Laanes, Kea Lätte, Katrin Nikolajev, Tiina Randus, Hille Saluäär, Mari Kelve-Liivsoo, Arvi Tavast ja Jana Tiitus.

Kohe arutelu alguses tuli kõneks küsimus, kui üldine peaks koodeks olema. Leidsime, et see peaks jääma ETMLi koodeksiks, kuivõrd liit ei saa kellelegi midagi ette kirjutada. Et koodeksi järgimine on vabatahtlik, otsustasime välja jätta rikkumisi ja sanktsioone käsitleva osa. Arutelu kestel tekkis mitmeid määratlustega seotud küsimusi, näiteks keda üldse pidada tõlkijaks ja mida tõlkimiseks või mis on tõlkekvaliteet.

Koodeksist peaks valmides kujunema eetikajuhis, mis kirjeldab tõlgi/tõlkija pädevust ja kutsealast ausust, tõlketööga seotud konfidentsiaalsust, huvide konflikti vältimist, tõlkija vastutust, käitumist kolleegide ja klientidega ning enesearendamist. Läbiarutatud muudatused on plaanis praegusesse varianti sisse viia ja esitleda koodeksit sügisel tõlkijate päeval.

Pärast seminarile järgnenud maitsvat ja külluslikku õhtusööki asutasime end matkale. Retke juhtis peremees Tõnu Reinvald, kes rääkis paikkonna ajaloost ja loodusest. Kõrvemaa iseloomulikud pinnavormid oosid on vorminud jääaeg ning koos Jussi järvede ja rabaga moodustavad need vaheldusrikka maastiku, millest matka kestel osa saime.

Metsas vaatasime „sipelgahuntide” liivaseid püüniseid, rebaste toidulauda, kus nood olid käinud maiustamas maipõrnika tõukudega, jutuks tulid lähedal pesitsev kaitsealune kaljukotkas, ilvesed, kitsed, koprad ja teised metsaelanikud. Et matkajuhi lemmikuks on hunt ja selja taga hulk aastaid metsamehe ja jäägrina, pajatas ta põnevalt huntide jälgimisest ja peibutamisest. Taimedest vaatasime sookailu, tupp-villpead ja näsiniint. Viimase kevadist õie- ja sügisest marjailu maksab imetleda mõõdukast kaugusest, sest tegemist on ohtlikult mürgise taimega.

Retke teises osas kandus jutt loomadelt ja taimedelt inimestele: matkajuht rääkis lähikonnas Koitjärvel aastaid suvitanud Anton Hanseni armastusloost Leeni Ploompuuga, millest aga argiste takistuste tõttu asja ei saanudki. Küll aga omandas Leeni Ploompuu Soomes esimese eesti naisena kõrghariduse ja kujunes aktiivseks karskustegelaseks ning Anton Hansenist sai armastatud kirjanik Tammsaare.

Pärast matka ootas saun ning kes tahtis, sai järve kaldal istuda ning sääski trotsides nautida sooja ja sumedat suveõhtut.