Huvitavat lugemist

Talvepäevad Õnnelas 2010

30.-31. jaanuaril 2010 Õnnela külalistemajas toimunud talvepäevadel esinesid meile Eesti ühed tuntuimad viipetõlgid Ulvi Saks ja Liivi Hollman. Neid on tegutsemas võimalik näha ka teleris, kanalil ETV2, kus on igal õhtul kell 19.20 eetris Eesti esimesed eesti ja vene viipekeelsed uudised.

Kurte on Eestis ligikaudu 1500, nende hulgas vene viipekeelt emakeelena kasutavaid kurte u 400. Kurdid on tänu suurele infokaole väga väike, ühtehoidev ja familiaarne kogukond, kes eristub suurel määral kuuljaist ja kellel pole üksteise ees saladusi. Eesti kurdid kasutavad suhtlemiseks eesti või vene viipekeelt, mis on mitmeski osas sarnased. Võib öelda, et erinevate viipekeelte sarnasus on suurem kui erinevatel kõnekeeltel. Suur sarnasus on näiteks viipekeelte grammatikate osas. Mõlemaid keeli on väga vähe uuritud. Iga mõiste jaoks on oma viibe (käekuju). Viipekeeled on arenenud loomulikult, kuid on olemas ka rahvusvaheline kunstlik viipekeel gestuno (vrdl. kuuljate esperanto). Gestunot laiemalt kasutama ei hakatud, vaid kujunes välja rahvusvaheline viiplemine, kus erinevate maade kurdid kasutavad ikoonilisi viipeid ja pantomiimi. 

Nagu eesti keelgi, erineb eesti viipekeel regiooniti („murded“), samuti esineb viipeslängi. Eesti keel on kurtidele kui võõrkeel, mis on vägagi erinev eesti viipekeelest. Kurtidele ei meeldigi eriti eesti keeles lugeda ja kirjutada, tihti on nende kirjutatud kirjad vigased. Nõukogude ajal oli viipekeele kasutamine üldse keelatud, neid sunniti õppima ja kasutama eesti keelt.

Eesti viipekeelt saab õppida Tartu Ülikoolis, seal saab õppida ka eesti viipekeele tõlgiks. Praegu on eesti viipekeele tõlke 22. Tõlkide kvaliteedi tagamiseks on sisse viidud ka kutsestandardid. Madalaim tase (kolmas) on olmetõlge, mis puudutab kurdi igapäevategevusi. Neljas tase on õpingutõlge, mis tähendab, et viipetõlk võib tõlkida ülikoolis loengutel ning teha ka konverentsitõlget (sünkroon). Erialaterminid tekivad tavaliselt iseenesest, terminoloogiakomisjoni pole. Viipetõlke rahastab kohalik omavalitsus ja seda vastavalt võimalustele. Viipetõlgid töötavad regioonide tõlkekeskustes (MTÜd). Viiendaks tasemeks on kohtutõlge, psühhiaatriatõlge ja rahvusvaheline viiplemine. Eestis on viienda taseme tõlke kolm.

Lisaks eelpool mainitud tõlkeliikidele on olemas pimekurtide tõlkimine, mis on taktiilne viiplemine. Viipetõlgid osutavad ka suu pealt lugemise teenust, mida kasutavad eelkõige vaegkuuljad või hilisemas elus kuulmise kaotanud inimesed. Olemas on ka teatritükkide ja muusikalide tõlge, kus viipekeele tõlgid kannavad valgeid kindaid ja tihti tõlgendavad ka helisid ja muusikat. Seetõttu on teatritükkide ettevalmistamine väga pikk protsess. Tavaliselt kannavad viipetõlgid tumedat ühevärvilist riietust. 

Sõrmendamine on eesti keele õhku kirjutamine. Seda kasutatakse näiteks pärisnimede ja eriterminite puhul, igal tähel on oma viibe. See ei ole viipekeel. Igal inimesel on oma viipenimi (näiteks Toomas Hendrik Ilvese viipenimi on kikilipsu joonistamine kaelale, see on täiesti ametlik vaste).