Üleilmastuvas maailmas muutub rahvusvaheline suhtlemine järjest olulisemaks. Selles protsessis kujunevad tähtsateks vahendajateks tõlgid ja tõlkijad. Hea tulemuse eeldus on tõlkide ja tõlkijate professionaalne töö.
Eestis on võimalik professionaalseks tõlgiks või tõlkijaks õppida juba alates 1999. aastast, kui Tartu Ülikoolis avati konverentsitõlke ja kirjaliku tõlke magistriõpe. Alates 2002. aastast õpetatakse samu erialasid magistritasemel ka Tallinna Ülikoolis. Nüüdseks on kõik õppekavad ühtlustatud ja magistriõpe kestab kaks aastat.
Valdav osa tõlkemagistreid jääb põhitegevusena erialast tööd tegema. Enamasti rakendatakse oma oskusi ja teadmisi Eesti turul, osa tõlkemagistreid töötab aga lepingulise või vabakutselisena Euroopa Liidu institutsioonide juures või teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Tasub märkida, et nimetatud organisatsioonid võtavad sageli tööle vaid erialase haridusega tõlke-tõlkijaid.
Magistriõppe lõpetanud on omandanud kõrge kvalifikatsiooni, aga oma professionaalsuse säilitamiseks ja edasi-
arendamiseks tuleb end pidevalt täiendada. Seetõttu ongi sündinud Eesti Tõlkemagistrite Liit, mille eesmärkideks on:
- kvalifitseeritud, st tõlkemagistrikraadiga konverentsitõlkide ja kirjalike tõlkide koondamine erialaorganisatsiooni;
- tõlkealase teadlikkuse ja tegutsevate tõlkide professionaalsuse tõstmine, sh tõlkealaste koolituste korraldamine oma liikmete pädevuse säilitamiseks ja edendamiseks;
- kontaktide loomine Eesti ja teiste riikide tõlkeorganisatsioonide, tõlke vajavate organisatsioonide ja isikute, tõlkide ja tõlkijate ning üldsuse vahel;
- tõlke- ja keelealase ning muu asjakohase koolituse vahendamine.