04.
augETMLi suvepäevad Ida-Virumaal 4. ja 5. augustil 2022
Nüüd kui vahtrapuud akna taga värvi vahetavad, on viimane aeg meenutada ETMLiga mõnusalt Narva-Jõesuu kuurortlinnas ja Narva piirilinnas veedetud kuumasid suvepäevasid.
Alustasime oma kahepäevast seiklust Narva-Jõesuust, mille peidetud pärle tutvustas meile kohaliku koduloomuuseumi juhataja Ivika Maidre. Puitpitsvillade ja tänapäevaste arhitektuurinäidete vahel jalutades kuulsime nii sellest, kuidas merehätta sattunud saksa kaupmehed linna algselt Hungerburgiks (e.k Näljalinn) ristisid, kui ka sellest, kes paarsada aastat hiljem populaarses puhkekohas suve veetmas käia tavatsesid, ja kuidas seda tehti.
Narva-Jõesuust sai 19. sajandil Adolf Hahni eestvedamisel jõukamale suvitajale meelepärane kuurort peamiselt kolmel põhjusel: pikk peene liivaga rannajoon, Peterburist Narvasse käiv otserong ja Kreenholmi manufaktuur. Rikkad suvitajad tavatsesid Narva-Jõesuus veeta sportides, kultuuri nautides ja supeldes terve hooaja. Seetõttu ehitati sinna hulganisti villasid, suvilaid ja pansionaate ning linnas kujunes välja ainulaadne puitpitsvillade ehituskunst. Tänaseks päevaks on puitarhitektuurist kahjuks säilinud vähe, kuid mööda kuulsat Aia tänavat jalutades püüavad pilku nii vanema hõnguga hooned kui ka uuemad üllitised.
Kui juba pilkusid mainitud, siis õhtusöögilauas tõukas keelealased arutelud käima päeval avastatud tõsiasi, et pilku ei saa mitte ainult püüda, vaid ka teha. Nimelt tähendab kohalikus kõnepruugis „pilku“ tegemine praekartulite valmistamist. Kartuli jätsime küll teiseks korraks, kuid vabas vormis oleng kolleegidega oli siiski väga meeleolukas.
Järgmisel päeval suundusime Narva, et külastada piirilinna ainulaadseid vaatamisväärsusi: Kreenholmi manufaktuuri ja Vana Narva maketti.
Alustasime päeva Kreenholmi linnaosast, kus saksa tööstur Ludwig Knoop rajas 19. sajandi keskpaigas Kreenholmi saarele tohutu tekstiilivabriku, mis tegutses kuni 2010. aastani. Praegu korraldatakse manufaktuuri alal kultuuriüritusi ja näitusi, kuid niisama uitama sinna ei pääse. Meie ringkäiku tehase hoonetes ja nende vahel saatis kohalik giid, kes vestis huvitavaid lugusid manufaktuuri eluolust ja töötingimustest.
Näiteks tellis kaval asutaja edu tagamiseks meistrid kohale Inglismaalt ja rajas tehase saarele, et kasutada jõevoolu abil tasuta elektrit. Kuna tsaariajal töötas tehases 10 000 inimest (nõukogu ajal 12 000), kujunes piirkonnast välja omamoodi linn linnas, kus oli olemas kõik vajalik, sh haigla ja toona uudne nähtus – sünnitusmaja. Tööpäevad olid 14-tunnised ja töötajatel oli ainult üks vaba päev. Füüsiliselt ja vaimselt rasket tööd tegevatele tehasetööliste motiveerimiseks loodi algatusi – Kreenholmis toimus esimene jalgpallivõistlus, samuti tegutses seal karskusliit.
Kui tehase alal asuva piiriposti ääres pildid tehtud ja teisele poole jõge kiigatud, liikusime edasi Narva kesklinna, et tutvuda Narva üldisema ajalooga. Kui Rootsi kuningriigi ajal öeldi lausa, et keeli tuleks õppida Narvas, sest toona räägiti linnas seitset keelt, on nüüdseks elanikkond peamiselt venekeelne – eesti keelt kõneleb umbes 4% rahvastikust ja Narva Eesti Gümnaasiumis õpib umbes 200 õpilast.
Raekojaplatsil näeb, kuidas on Narva minevik ja olevik omavahel seotud. Rootsi ajal oli tegu turuplatsiga, millel seisnud hoonetest taastati nõukogude ajal ainult raekoda. Teises platsi ääres uhkelt seisev hruštšovka on aga rajatud 17. sajandi vundamendile. Samuti on platsi servas kõrguva Narva kolledži rajamisel ulatatud käsi kultuuripärandile – hoone keldris on säilinud endise börsihoone vundament, mille reljeefiks kolledž ise on.
Ajaloolise Narva tänavaid saab linnulennult näha Narva mööblikombinaati üles seatud maketilt. See on tõeline meistriteos, mille ehitanud Fjodor Šantšõni meisterdamine sai alguse ühe lasteürituse jaoks loodud muinasjututoast. Vana Narva loomist alustas ta 90ndatel aastatel raekojast, sest see oli hea orientiir teistele hoonetele – ükski maja ei tohi raekojast kõrgem olla.
Mööblikombinaadis on väljas ka väga tore näitus kahest Narva hiilgeajast (17. sajandi kaubalinn ja teise ilmasõja järgne tööstuslinn), mis annab kõrvalseisjale võimaluse uurida lähemalt Narva keerulist identiteeti. Kohalikud ise ütlevad, et see kõik on juba ära olnud ja nüüd tuleb vaadata tulevikku.
Seda tegime meiegi ja suundusime pärast kultuuriprogrammi Kreenholmi nurgatagustesse peidetud pagaripoodi otsima. Tsirkust sai, nüüd leiba ja pilkut!
Suvepäeva pildid leiab siit.