Sündmused

10.
aug
Suvepäev Vainupeal 2013

Suvepäeva seminari teemaks oli kirjeldustõlge (inglise keeles audio description, lühendina AD). Sellel teemal (ja nägemispuudega inimeste elust-olust üldisemalt) kõneles Sülvi Sarapuu, kes on MTÜ Kakora juhatuse esinaine ja kirjeldustõlke eestvedaja Eestis.
MTÜ Kakora seisab erivajadustega inimeste kultuurile ligipääsetavuse eest, edendades sealhulgas kirjeldustõlke kui eriala arengut Eestis. Sülvi Sarapuu ise puutus kirjeldustõlkega esimest korda kokku Soomes, kus ta pikki aastaid elas.
Kirjeldustõlge on filmi, teatrietenduse, kunstinäituse või muu ürituse visuaalse informatsiooni vahendamine nägemispuudega inimestele. Peale nende kasutavad kirjeldustõlget ka lapsed, eakad, pikamaa-autojuhid ja inimesed, kel on lugemis- ja kirjutamisraskusi ning raskusi tervikute moodustamisel ümbruses.
Kirjeldustõlke õnnestumiseks peab seda tegeval inimesel olema erialane väljaõpe. Näiteks filmi või teatrietenduse puhul saab kirjeldustõlk rääkida ainult siis, kui puudub tekstiosa. Kirjeldustõlgi ülesanne on anda võimalikult täpselt ja konkreetselt edasi visuaalne lugu. See eeldab väga head emakeele valdamist ja arusaama nägemispuudega inimeste vajadustest.
Kirjeldustõlget hakati kasutama juba möödunud sajandi esimesel poolel. 1930-40ndatel hakati Hispaanias raadios kirjeldustõlke abil filme ette mängima, kuna kinokülastus oli paljude jaoks liiga kallis. Mitte igas riigis pole kirjeldustõlge seadustega reguleeritud. Sellele vaatamata on arenenud riikides (nt Saksamaal ja Ühendkuningriigis) kirjeldustõlke teenus väga heal tasemel ja kättesaadav paljudele.
Eestis on kirjeldustõlge küllaltki uus nähtus, aktiivselt on selle edendamisega tegeletud 2007. aastast. Senini tegutses vaid üks professionaalne kirjeldustõlk. Käesoleva aasta alguses toimus Viljandis esimene kirjeldustõlkide koolitus, mille lõpetas 9 kirjeldustõlki ja 4 konsultanti. Kui kirjeldustõlk saab olla ainult nägija, siis konsultandid on nägemispuudega inimesed, kelle roll on aidata tõlkidel lähtuda oma töös puudega inimeste vajadustest.
Täna on kirjeldustõlkega võimalik vaadata erinevaid teatrietendusi ja viit Eesti filmi (sh Sügisball ja Kuukivi saladus). Umbes sama palju ootab tõlkimist. Et paremini mõista nägemispuudega inimeste vajadusi, oli ka seminaril osalejatel võimalus mõneks ajaks nägemismeel "kaotada" ja vaadata (või õigemini küll kuulata) filme esialgu ilma kirjeldustõlketa ja siis tõlkega.
Sülvi Sarapuu tunnistas, et kirjeldustõlke kui teenuse arendamine ja levik Eestis tugineb suuresti nägemispuudega inimeste endi entusiasmile ja järjekindlusele. Tihtipeale tuleb kirjeldustõlke alast teavitustööd lisaks riigiametnikele ja loomeasutustele teha ka nägemispuudega inimeste endi hulgas. Eks iga uus asi ole natuke võõras.