Sündmused

01.
veeb
Talvepäev Kopli-Madisel 2014

Laupäeval, 1. veebruaril toimus ETMLi talvepäev, seekord Kopli-Madisel. Pärast kosutavat supisöömist seadsime end matkale lumises metsas, seejärel oli aeg koguneda mõnusalt küdeva kamina ette kuulama meie kahte esinejat.

 

RAGNE REMMELGAS – Kodakondsus ja Migratsiooniameti Pagulaste osakonna tõlk gruusia keelega aastast 2009.

Ragne on osalenud kokku enam kui 50 varjupaigataotleja taotlusprotsessis.

 

HANNA ERNITS – professionaalne varjupaigataotlejate ja pagulaste tugiisik MTÜ-s Johannes Mihkelsoni Keskus 2008. aastast alates. 5 aastat tugiisikutööd on olnud tihedalt põimitud tõlgitööga.

 

Ragne Remmelgase sõnul peab pagulaste tõlk jääma alati Eesti riigi seisukohale ja isiklikul seisukohal ei ole tähendust. Varjupaiga taotlemisel on kindlad kriteeriumid, seega ei saa lähtuda inimlikust seisukohast, vaid nendest alustest ja seadustest, mis annavad õiguse varjupaiga taotlemiseks.

 

Eestisse sattunud pagulased ei soovi tavaliselt Eestisse jääda, vaid tahavad edasi minna (enamasti Rootsi). Kui keegi ületab ebaseaduslikult Eesti piiri, siis satub ta otse vanglasse ja sealt saadetakse ta uuesti riigist välja. Sellisest inimesed tavaliselt pagulaskaitset tegelikult ei vaja ja neil ei ole õigust varjupaiga saamiseks.

 

Tõlgi poole pöördub ametkond, kes määrab tõlgi. Tõlk on kogu protseduuri vältel pagulase kõrval. Tõlgi töö ei ole lihtne, raske on tabada nüansse ja detaile, sest arusaadavalt on palju kultuurilisi erinevusi, keeledialekte jne. Mõnede jaoks on kultuurilistel põhjustel võimatu näiteks isiklikest asjadest rääkimine, vahel puudub neil inimestel konkreetsus ja faktide esitamise oskus. Siin on abiks tugiisik, kes püüab neid erinevusi siluda, teha selgitustööd ja valmistada pagulast ette ametnikega kohtumiseks. Samas tajuvad pagulased ilmselt, et tõlk ja tugiisik on nende õhkõrn side teise poolega ja ametnike nö kõige inimlikuma poole esindaja.

 

Hanna Ernitsa sõnul on tema töös teatav rollikonflikt, mille lahendamisega tegeleb ta igapäevaselt, nimelt, kuidas hoida lahus tõlgitöö ja tugiisiku töö. Teatud puhkudel osutab ta oma klientidele vaid tõlketeenust, teatud puhkudel kombineerituna tugiisikutööga.

 

Pagulased on sageli väga suure pinge all ja neil on raske teha ametnikega koostööd. Tugiisiku roll on pagulase koostööaltiks ettevalmistamisel.

Tõlk ja tugiisik võib muutuda ka isikuks, kellel on pagulase silmis võim, kellest saab pagulase silmad, suu ja käed. Kultuuride vaheliste erinevuste tõttu võivad tekkida segadused ka sellega, et Eestis tegelevad naised niivõrd oluliste asjaajamistega ja neil on niivõrd oluline roll ühiskonnas. Moslemi mehed on isegi keeldunud naistugiisikutega koostööd tegemast. Moslemi mehe jaoks ei ole normaalne rääkida oma probleemidest võõrale mittemoslemist naisele.

Väga sageli tuleb ette religiooniteemalisi vestlusi ja tuleb jagada selgitusi eestlaste religioonileiguse kohta. 

 

Eestisse saabuvate pagulaste haridustase on väga erinev. Varjupaigataotlejate hulgas on nii kirjaoskamatuid kui ka kõrgharidusega (magistrikraadiga) inimesi. Mõned soovivad Eestis ka oma erialast tegevust ja haridusteed jätkata. Kirjaoskamatul on siiski palju raskem tõestada, et tal on õigus saada varjupaika.

 

Pagulastel on vahel ka raske saada aru sellest, et meie riik on seaduskeskne, st siin ei ole abi seadustest möödahiilimisest või jumala nimel vandumisest.

 

Mehi on pagulaste hulgas rohkem. On siiski ka üksikuid emasid lastega ja isegi perekondi. Moslemi perekondade puhul on mees naise silmad, kõrvad ja suu ja suhtlemine käib enamasti läbi mehe.

 

Pagulastel on kindlasti suur soov suhelda, kuid neil ei ole enamasti mingit plaani, kuidas see suhtlemine peaks toimuma. Samas on nende jaoks suhtlemine ka lihtsalt inimeste hulgas viibimine. Praegu pakutakse pagulastele tugiteenusena keeleõpet, vabaajategevusi, õppimisele orienteeritud siinse keskkonna tutvustamist.

 

Pagulastele pakutakse majutust, kuid toit tuleb osta ise (toetuse eest). Koostööd tehakse erinevate organisatsioonidega, mis toetavad toidu ja riiete osas, sest sageli ei ole pagulastel kinniseid jalatseid ega sooje riideid. Üht pagulast toetab tugiisik umbes aasta. Kuid võib olla ka erandjuhtumeid, kui näiteks asjaajamised venivad pikemaks.

 

Kui inimene tõlki ei nõua, siis ei ole kohustust tõlki kaasata.

Väga harva esinevate keelte puhul kasutatakse inglise keelt, kuigi kõik pagulased ei pruugi väga hästi inglise keelt osata.

 

Lisaks Johannes Mihkelsoni Keskusele on viimaste aastate jooksul tugiisikute organisatsioone juurde tulnud, ka vabatahtlike näol.

 

Ragne ütleb, et talle meeldib tema töö, ta saab aru oma missioonist Eesti riigis ja sellest, et ta saab olla abiks pagulastele. Samuti on see töö olnud talle abiks gruusia keele arendamisel.

 

Hanna ütleb, et tõlgi ja tugiisiku töö üheks eeliseks on, et kogu maailm tuleb koju kätte ja ühtlasi saab täiendada oma teadmisi kultuuriantropoloogia vallas.

 

Vestlusringi lõpetuseks toimus arutelu terminoloogilistel teemadel, ehk kuidas võiks olla eesti keelne vaste terminile community interpreting. Kõige rohkem on praegu levinud vastena „kontakttõlge“, ka „asjaajamistõlge“, kuid hetkel siiski kindel ja tunnustatud termin puudub.

 

Pärast külalistega vestlemist saime nautida tõeliselt suurepärast õhtusööki ning vapramad käisid ka saunatamas.

 

Suur tänu Karin Sibulale vestlusringi professionaalse juhtimise ja asjakohaste faktide ning infoga täiendamise eest.

Suur tänu Karin Zurbuchenile talvepäeva majutuse ja kõige muu korraldusliku organiseerimise eest.

 

 

Lisainfona veidi statistikat ja muud pagulasinfot (koostanud Karin Sibul)

 

Pagulased Eestis 2013

 

128 ebaseaduslikku piiriületust

267 ebaseaduslikku piiriületajat

 

Euroopa Liitu saabus 1999-2013

 

600 000 pagulast meritsi, neist 12 400 hukkusid

 

32% maailma varjupaigataotlustest

 

2011 – 310 000 taotlust

2013 – 436 000 taotlust, kasv 38%

 

 

27 varjupaigataotlejat kolis Illukalt Vao külla Väike-Maarja vallas. (2014)

 

Albaaniast, Kosovost, Afganistanist, Pakistanist, Süüriast, Kuubalt, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Elevandiluurannikult, Sudaanist: 11 riigist

 

Mahutab kuni 30 in (10 korterit). Hädaolukorras kuni 50 in.

 

 

Eesti 2012:

 

  • pagulasstaatus anti 8 ja täiendav kaitse 5 inimesele.

 

Soome andis pagulasstaatuse 1601 inimesele

Rootsi 12576 inimesele.

 

  • Kokku on Eesti andnud pagulasstaatuse või täiendava kaitse 67 inimesele (2012 seisuga).

 

  • Kõige rohkem on täiendava kaitse saajaid Afganistanist, Sri Lankalt, Valgevenest.

 

Pagulasstaatus: elamisluba 3 aastaks.

Täiendava kaitse puhul 1 aastaks.

 

 

Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele (RT I 2006, 2, 3 ... RT I, 09.12.2010, 1) § 4 lg 3: Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.

 

 

2012 esitati varjupaigataotlusi

 

 

Eestile 77

Rootsile 43 865

Soomele 3 095

 

Lätile 205

Leedule 645

 

 

Aastast 1997 on esitatud 415 varjupaigataotlust.

 

Gruusiast – 59

Venemaalt 56

Vietnamist 28

Iraagist 25

 

 

--------------------