Sündmused

07.
juun
Suvepäev Leppojal 2014

Nagu üldkoosolekul kokku lepitud sai, oli seminari teemaks vandetõlge. Külalisteks olid Liisi Pars (vandetõlginduse eest vastutav isik justiitsministeeriumis) ja Esta Rand (prantsuse-eesti-prantsuse vandetõlk).

Lühikokkuvõte Liisi Parsi kõneldust

Vandetõlkide teema on hetkel vägagi aktuaalne, kuna eelmise aasta lõpus võeti vastu uus vandetõlgi seadus.

TAUST

Vandetõlk on tegelikult tõlkija ehk vandetõlget teeb ta ainult kirjalikult. Tegemist on vaba elukutse esindajaga. See tähendab, et töötasu saab määrata vandetõlk ise (on ka erandeid). Vandetõlgil ei ole õigust tööst keelduda, kuid ta saab oma töökoormust reguleerida tähtaegadega.

Eestis on praegu 29 vandetõlki, esindatud on 8 keelt. Viimase aasta jooksul toimunud eksamite (läti, leedu, norra ja prantsuse keel) tulemusel peaksid peagi lisanduma veel mõned vandetõlgid ja keelekombinatsioonid. Kõige enam tõlgitakse dokumente inglise, vene ja soome keelde ning keelest.

Hetkel kinnitavad tõlkeid nii notarid (66% tõlgetest!) kui ka vandetõlgid. Enamasti pole aga notaritel mingit võimalust kontrollida tõlke õigsust ja tegelikult kinnitavad nad vaid tõlkija allkirja õigsust. Väga väike osa tõlgetest tehakse ja ühtlasi kinnitatakse notaribüroos.

Vandetõlgi tegevust reguleerivad uus vandetõlgi seadus ja vandetõlgi määrustik.

UUS VANDETÕLGI SEADUS

Uus seadus jõustus 2013. aasta detsembris. Selles on ära kaotatud nii mõnedki varem vandetõlkidele probleeme tekitanud kohustused (büroo olemasolu, kindlad lahtiolekuajad, korraline kontrollimine, notaritega sarnane silt). Kõige olulisem muudatus näeb aga ette, et notaritel kaob pädevus tõlkeid kinnitada. Vastavalt uuele seadusele on juba aastast 2015 õigus kinnitada tõlkeid suunal eesti keel – võõrkeel vaid vandetõlkidel ning alates 2020. aastast kehtib see ka võõrkeel – eesti keel suunal. See tähendab, et teoreetiliselt peaks vandetõlkide töökoormus oluliselt kasvama. Sel põhjusel on justiitsministeerium hakanud aktiivsemalt tegelema vandetõlgi eksamite korraldamisega. Viimase aasta jooksul toimusid eksamid norra, läti, leedu ja prantsuse keele vandetõlkidele.

Nagu öeldud, on vandetõlk vaba elukutse esindaja ning tema töö hind kujuneb turul. Vandetõlk võib endale valida sobiva ettevõtlusvormi (FIE, OÜ jne). Talle on lubatud kõik kõrvaltegevused, mis ei kahjusta tema erapooletust ja väärikust (kõlbluse aspekt). Loomulikult on vandetõlgil saladuse hoidmise kohustus. Kui suure töökoormuse tõttu või mõnel muul põhjusel otsustab vandetõlk osa tööst usaldada teisele tõlkijale, kes ei ole vandetõlk, siis laieneb saladuse hoidmise kohustus automaatselt ka sellele inimesele. Allhanke kasutamine on täiesti seaduslik.

Nii mõnelegi osalejale üllatuslikult kuulub vandetõlgi pädevusse ka seaduste võõrkeelde tõlkimine ja välislepingute eesti keelde tõlkimine. Jällegi ei ole vandetõlgil õigust sellisest tööst keelduda ja töökoormust saab ta reguleerida tähtaegadega. Seaduste ja välislepingute tõlkimisel kehtestab hinna riik ja selle üle ei saa tõlkija vabalt otsustada. Välislepingute puhul võidakse vandetõlk kaasata juba läbirääkimiste käigus.

VANDETÕLGI EKSAM

Eksamil võib kasutada kõiki materjale.

Eksam koosneb kolmest osast:

1.       õigusteadmiste kontroll (eestikeelne valikvastustega test; küsimusi on 12, aega 30 minutit). Iga vastuse järel on KOHUSTUSLIK VIIDATA ÕIGUSAKTILE, kust vastus leiti. Oluline on osata orienteeruda näiteks võlaõigusseaduses, äriseadustikus, tsiviilseadustiku üldosa seaduses jms;

2.       keeleteadmiste kontroll. Ka Liisi Pars tunnistas, et nimetus on eksitav, sest võib jääda mulje, et tegemist on lihtsalt valikvastustega keeletestiga. Tegelikult koosneb see eksamiosa omakorda kahest osast:

·         ÕIGUSTÕLGE vastavas keelesuunas (2 tundi)

·         sihtkeeles teksti toimetamine, kuhu on meelega vead sisse tehtud (1 tund)

Mõlemad tekstid on umbes 1800–2000 tähemärki;

3.       kutsesobivusvestlus.

Liisi Pars tunnistas, et eksamikomisjonide kokkupanemisel on praegu vajakajäämisi. ETML tegi ettepaneku edaspidi justiitsministeeriumiga koostööd teha, et leida komisjonidesse kõige sobivamad inimesed. Komisjoniliikmed ise ei pea olema vandetõlgid. Samuti ei ole vandetõlkidel kohustust osaleda eksamikomisjoni töös.

Kui eksam on edukalt sooritatud, peab tulevane vandetõlk esitama kirjaliku taotluse justiitsministrile ja andma ametivande. Seejärel antakse tõlkijale VANDETÕLGI KUTSE, mis on igavene. Vandetõlgi staatust on põhjendatult võimalik ka ajutiselt peatada.

2014. aastal on plaanis korraldada prantsuse, hispaania ja võib-olla ka rootsi keele vandetõlgi eksam. 2015. aastasse on esialgu kavandatud saksa keele eksam.

Liisi Parsi sõnul oleks kindlasti vaja ka näiteks poola, portugali ja hollandi keele vandetõlki ning lisaks olemasoletatele juurde hispaania ja itaalia keele vandetõlke.

ETML rõhutas vajadust korraldada vandetõlgi eksamiks ettevalmistavaid kursusi või vähemalt infotunde. Justiitsministeeriumis ollakse valmis meiega ka selles koostööd tegema.

 

ESTA RANDrääkis vandetõlgi tööst just praktilisest vaatenurgast ning lisaks andis ülevaate ka prantsuse õiguskeelest, mis on mitmel põhjusel harukordselt keeruline.

Esta sõnul moodustab vandetõlgi töö üsna väikese osa tema tegevusest. Töökoormus on tegelikult alates 2010. aastast isegi vähenenud tulenevalt perekonnaseisutoimingute seadusest, mille kohaselt saab perekonnaseisuamet nüüd dokumente väljastada mitmes keeles. Seega ei ole näiteks enam vajadust lasta vandetõlgil tõlkida sünnitunnistusi vms. Ausa inimesena teavitab Esta sellisest võimalusest alati ka kliente.

Suurem osa Esta tööst on eesti-prantsuse keelesuunal. Vandetõlgina tõlgib ta peamiselt ettevõtete põhikirju, kohtumääruseid jne.

Suurt segadust on tekitanud apostillinõude osaline kaotamine, mille tõttu satuvad kliendid mõnikord lausa võimatutesse olukordadesse. Ühtlasi on probleeme ka apostilli ja legaliseerimisega, mida prantsuskeelses keeleruumis kasutatakse tihti sünonüümidena.

Paari sõnaga ka prantsuse õiguskeelest. Seda ei ole kindlasti võimalik selgeks õppida kirjaliku tõlke magistriõppes. Esta ise on õppinud lihtsalt töö käigus. Prantsuse õiguskeel on täiesti omaette keel, mida ei valda ka tavaline prantslane. Keeruliseks teeb asja tohutu suur registrivahe, täielik läbipaistmatus (tuttavad sõnad täiesti teises tähenduses) ja elliptilisus (eriti notariaalaktides, kus kasutatakse väga arhailist prantsuse keelt). Kokkuvõttes on juriidilist prantsuse keelt tõlkides pidevalt tunne, et just nagu saaks aru, aga päris kindel ikka ei ole.

Lisaks seminarile võeti ette kanuumatk kaunil ja vaheldusrikkal Valgejõel. Enne paari kaupa kanuudesse istumist instrueeriti meid üsna põhjalikult ja hoiatati küll kiviste kärestike, küll jõele langenud puude eest, aga kokku lepitud finišisse jõudsid kõik ilma ümberminemise ja muude olulisemate katsumusteta. Kuigi, eks teekonnal tuli ette ka ärevamaid hetki.

Pärast vaimutoitu ja paari tundi värskes õhus sulnil Valgejõel istusime vaat et kutsumatagi pika laua taha head-paremat maitsma. Ehe ja õrn barbecue-liha ja suus sulav martsipani-vahukooretort olid planeeritust pikemaks kujunenud päevale ideaalseks kokkuvõtteks. Tublimad meist jaksasid veel nautida (suitsu)saunamõnusid. Leil oli hea ja vahepeal sai end tiigis jahutamas käia. Pärast sai sauna eesruumis ka väikest näksi võtta ja mõnusalt juttu vesta.