30.
septTõlkijate päeva konverents 2014
Tõlkijate päeva konverents Eesti Rahvusraamatukogus
30. septembril 2014
Tõlkimine – õigus mõista ja olla mõistetav
30. septembril 2014 kell 10–13 toimub Tallinnas rahvusraamatukogu suures saalis tõlkide ja tõlkijate päeva konverents, mida korraldab juba kaheksandat korda Eesti Tõlkemagistrite Liit (ETML).
Päevakava
10.00–10.10 Avasõnad Karin Sibulalt
Konverentsipäeva juht Karin Sibul on ETML-i juhatuse liige, vabakutseline konverentsitõlk Euroopa Liidu institutsioonide juures aastast 1996.
10.10–10.40 Vandetõlgi tõlge – kas mõistetav üksnes juristile
Kümme aastat prantsuse keele vandetõlgina tegutsenud Esta Rand arutleb selle üle, kas vandetõlgi tõlge on mõistetav ainult juristile, kuid mitte ilma juriidilise hariduseta inimesele (või on see just vastupidi mõistetav ilma juriidilise hariduseta inimesele, aga mitte juristile). Ta analüüsib selle põhjuseid, samuti võimalusi tõlge igaühele mõistetavaks teha, püüdes vastata küsimusele, kas see arusaadavamaks tegemine on üldse võimalik.
Esta Rand on lõpetanud Tartu Ülikoolis prantsuse keele ja kirjanduse eriala ja õpetab sealsamas juriidiliste, majanduslike ja tehniliste tekstide tõlkimist. Prantsuse keele vandetõlgiks vannutati 23. jaanuaril 2003.
10.40–11.10 Viipekeelsete kurtide õigus mõista ja olla mõistetav
Regina Paabo räägib teguritest, mis annavad viipekeelsetele kurtidele õiguse ja ka võimaluse osaleda kõigis ühiskondliku elu nüanssides võrdväärselt kuuljatega. Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Viipekeele tõlketeenuse tagamise kohustus lasub riigil.
Regina Paabo on erialalt eripedagoog (MA), elukutselt aga viipekeeletõlk (riiklik kutsetase 7). Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu asutajaliige ja alates 2006. aastast ühingu president. Viipekeeletõlkide koolitaja Tartu Ülikoolis.
11.10–11.40 Kas kirjeldustõlge on ka tõlge? Kirjeldustõlge vs sünkroontõlge
Kirjeldustõlge on nägemispuudega inimestele kultuuri kättesaadavaks tegemine. Kirjeldus põimitakse dialoogi, eriefektide või kommentaari vahele jäävatesse vaikusehetkedesse. Tiina Masing räägib oma tööst: kui tõlkija tööks on peegeldada ühte keelt teises keeles, siis kirjeldustõlge on selektiivne visuaalse informatsiooni kokkuvõte.
Tiina Masing on tõlketurul soome ja eesti keelega tegutsenud juba 30 aastat. Mõned aastad tagasi hakkas huvituma kirjeldustõlkest ja läbis vastava koolituse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. 1.09.14 linastus Eesti televisioonis esimene kirjeldustõlkega film, Tiina tõlgitud “Lotte ja kuukivi saladus” ETV2-s.
11.40–12.10 Tõlge kohtueelses menetluses –isiku inimõigus, mitte ülearune rida riigieelarves
Viive Jõgevest räägib kohtueelsest tõlkimisest. Menetlusaluse õigus tõlkele ja tõlkimisele on Eestis reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku ja 2013. a oktoobris jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2010/64/EL (õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses), mille põhimõtted toodi sisse ka KrMS-i muudatustena.
Tartu Ülikooli kunstiteadlasena lõpetanud Viive Jõgevest kasutab inglise keelt töökeelena alates 1991. aastast. 1995. aastast töötab tõlgi ja tõlkijana avalikus teenistuses ja alates 2004. aastast on tema põhitöö õigusvaldkonnas. Alates 2010. aastast on ta ainus Eestist pärit tõlk ja tõlkija, kes kuulub Euroopa Õigustõlkide ja Õigustõlkijate Ühingusse EULITA.
12.10–13.00 Vestlusring. Tõlge – luksus või hädavajadus?
Vestlusringis osalevad esinejad ja konverentsipäeva juht. Väga oodatud on ka kõikide konverentsipäeval osalejate arvamused.
Konverents toimub rahvusraamatukogu suures saalis ja on tasuta. Kuulama on oodatud tõlgid, tõlkijad ja kõik teised tõlkehuvilised. Registreeruda palume ETML-i e-posti aadressil konverents@etml.ee 29. septembriks.