Sündmused

19.
aug
Suvepäev Kolkjas 2017

ETMLi seekordne suvepäev toimus Peipsi ääres Kolkjas, mis on üks Eesti vanausuliste elupaiku. Tallinnast ja Tartust sõideti Kolkjasse üheskoos mugavas minibussis.

Samal päeval tähistati Kolkjas ka õunapüha ning toimus sibula- ja käsitöölaat, mis koos ligi 30-kraadise suvesoojaga muutsid järveäärse küla eriti mõnusaks ajaveetmispaigaks. Pärast toimumispaika sõitmist ootas meid aga esmalt väike teepaus koos sibulapirukate ja koogiga ning selgitustega kohalike teejoomiskommete kohta. Siinkohal vene keelest tõlkimise eest suured tänusõnad Viivi Verrevile. Seejärel võttis sõna meile esinema kutsutud Tartu Ülikooli keeletehnoloogia õppetooli juhataja dotsent Mark Fišel, kelle ettekande teema oli „Masintõlge: kuidas seda valmistada ning millega süüa“.

Suurem osa tõlkijatest ja keeleteenuste sektoris töötajatest puutub juba üsna tihti, kui mitte iga päev kokku masintõlketehnoloogiaga. Kuigi selle eesmärk peaks olema tõlkimistööd lihtsustada, tunduvad tulemused tihtipeale kehvapoolsed või vähemalt üllatavad olevat ning masintõlkemootoritel, nagu Google Translate ei kipu tõlkide ja tõlkijate hulgas just kõige parem maine olema. Mark Fišel selgitas kaasahaaravalt ja samas väga lihtsalt, miks see nii on ning kuidas erinevad kasutusel olevad masintõlketehnoloogiad erisuguseid tulemusi annavad.

Näiteks suudetakse statistilise masintõlke abil (mille jaoks on vaja lihtsalt väga suurt hulka paralleeltekste/tõlkelauseid) tõlkida keelepaarist suhteliselt sõltumatult, kuid kuna keelte grammatilisi eripärasid on seejuures täielikult arvesse võtta raske, ilmnevad siiski ühildumatus ja muud grammatikavead. Viimasel ajal palju kõneainet pakkunud neurotõlge pakub küll grammatikat ja stiili märksa paremini arvesse võtvaid ladusaid tõlkelauseid, kuid vahel ei ole väljundil kasutaja sisestatud sõnade või lausetega üldse mingit seost. See tuleneb asjaolust, et neurotõlkemeetodil põhinev tõlkesüsteem küll suudab ise õppida hästi tõlkima teatavate parameetrite ja kindla valdkonna tekstide alusel sarnaseid tekste (masintõlkemootorit n-ö treenitakse), kuid kui sisendiks on ootamatult hoopis mõne väga teistsuguse valdkonna tekst, millega süsteem ei ole piisavalt kokku puutunud, siis ei tea süsteem teistsuguste treeningandmete tõttu täpselt, mida teha. Seetõttu sobib neuromasintõlge kõige paremini just kitsama valdkonna tekstidega kasutamiseks. Nii pakutakse näiteks ettevõtetele neile kohandatud ja just nende enda tekstikorpustega treenitud masintõlkesüsteeme. Samas kummutas Fišel eelarvamuse, et varsti hakkab masintõlge tõlke ja tõlkijaid täielikult asendama. Pigem võimaldab see automaatselt ära teha tõlketöö kõige igavamad ja rutiinsemad korduvad osad ning keskenduda rohkem nendele aspektidele, kus inimese oskused on tõesti esmatähtsad.

Kuna esineja rääkis tõlkide ja tõlkijate jaoks väga intrigeerival teemal, esitati ka mitmeid üksikasjalikke küsimusi ning arutleti üldisemalt selle üle, kuidas masintõlge inimeste keeletaju muuta võib. Kuulajate arvates oli tegu äärmiselt huvitava ja hariva ning vajaliku kohtumisega.

Pärast tehnoloogia- ja keeleteemalist arutelu oodati meid vanausuliste muuseumis, kus kuulasime ja vaatasime, milline on vanausuliste eluolu olnud minevikus ja milline on see praegu. Pärast seda väikest retke minevikku kinnitasime keha kohalikus kala- ja sibularestoranis. Kõht täis, oli huvilistel võimalus täiendada oma sibula- ja küüslauguvarusid, proovida Peipsimaa Külastuskeskuses kätt erinevates töötubades ja meisterdada endale näiteks laastukorv ning kuulata külastuskeskuse kaunis aias esinejaid. Ka mõnus liivane järverand oli enda jahutamiseks vaid väikese jalutuskäigu kaugusel. Ajaks, mil taevas hakkas pärast aina kuumemaks kiskunud päeva tumenema ning vihm ja äike lähenema, olid õnneks kõik jõudnud juba piisavalt Kolkjas olemist nautida; tagasisõidul arutlesime Peipsi-äärse looduse taustal pisut veel Eesti praeguse tõlkemaastiku ja -hariduse teemadel.

Suur aitäh kõigile osalejatele ja korraldajatele väga toreda päeva eest! Järgmise korrani!