Sündmused

09.
veeb
ETMLi talvepäev 2019

ETMLi talvepäev 2019

 

Seekord pidas Eesti Tõlkemagistrite Liit talvepäeva 9. veebruaril Filmimuuseumis. Alustasime päeva ekskursiooniga, mille raames tutvustas giid filmi valmimise protsessi ja Eesti filmilugu. Samuti oli võimalik uudistada erinevaid masinaid, mille abil enne kinoajastut „päris“ liikuvale pildile samm-sammult järjest lähemale jõuti.

Seejärel oli käes aeg temaatiliseks enesetäienduseks. Kui üldkoosolekul tehti ettekanne subtiitrite tõlkimisest, siis sedapuhku oli teemaks dubleerimine. Pealelugemise eripäradest ja tööprotsessist rääkis pikaajalise dublaažirežissööri kogemusega Tiina Andreas.

Eestis tegeleb dubleerimisega peamiselt kaks ettevõtet. Dubleeritavad filmid on tõlgitud enamasti inglise keelest ning pärinevad USAst või Ühendkuningriigist, kuigi on olnud ka muukeelseid projekte. Üks esimesi filme, mis eesti keelde dubleeriti, oli „Jääaeg“. Peamiselt dubleeritaksegi lastefilme.

Ettevalmistused dublaaži tegemiseks saavad alguse juba filmi tootmise algusjärgus. See tähendab, et esimesed kujutised, mida dublaažimeeskond filmist näeb, on põhimõtteliselt liikumatud. Kogu dubleerimise protsess toimub filmi tootmisega paralleelselt.

Üldiselt on turvanõuded väga kõrged. Kõik algab konfidentsiaalsuskokkuleppe sõlmimisega, mille peavad allkirjastama kõik dublaažistuudio töötajad. Igale filmile antakse oma turvanimi, millel ei pruugi selle sisuga mingit seost olla. Samuti toodi mitu näidet erinevate aspektide kohta, mida tellija stuudio turvalisuse juures oluliseks peab. Ka tõlkija ei saa üldiselt filmi koju kaasa, vaid peab seda stuudios vaatamas käima.

Pärast lepingute allkirjastamist peab stuudio lindistama olulistest kohtadest mitme näitlejaga hääleproovid. Tellija kuulab proovid üle ja nende põhjal tehakse otsus, millised näitlejad tegelasi kehastama hakkavad. Hääleproovide puhul on tekstist olulisemad kõlalised nüansid, inimlikkus ja sarnasus originaaliga. Seejärel saabub juhend, kus on kirjutatud lahti karakterite olemus ja filmi sisu. Samuti sisaldab see dokument teavet originaali näitlejate ja iga karakteri osa pikkuse kohta.

Järgmine samm on nimede ja põhiliste fraaside tõlkimine. Nende kohta teeb tõlkija samuti ise tagasitõlke. Seejärel kommenteerib tellija tõlkeid ning vajadusel kas põhjendatakse tehtud valikuid või viiakse sisse parandused. Kogu tööprotsessi jooksul võib käsikirjas tulla ette muutusi, ühest käsikirjast võib koos parandustega tekkida lausa 3–4 versiooni. Lisaks võib tekst muutuda heli salvestamise käigus. Kõige viimast versiooni näeb alles levitajalt.

Salvestusprotsess ise võtab aega umbes 3 nädalat. Lokaalsele sisselugemisele ja suhumonteerimisele, mis toimub Eestis, järgneb tsentraalne kokkusalvestus keskstuudios. Tekst loetakse sisse ühekaupa, sest kui tekst segamini läheb, ei raiska see teiste näitlejate aega. Üks näitleja loeb sisse maksimaalselt 3–4 rolli.

Töötoa osana said kõik kohalolijad korra ka ise ennast dublaaži tõlke loojana proovile panna ning mõelda välja enda versiooni kahe filmikatkendi jaoks. Hiljem võrreldi kohapeal kirjutatud versioone sellega, mis tegelikult filmis oli, ning toodi välja, mis seda tüüpi tõlke tegemisel keeruline on ja mida tuleks selle juures silmas pidada. Lõpptulemus peaks ju jääma selline, et vaatajale tundub nagu film olekski eesti keeles tehtud.

Näiteks on dublaažitõlke juures oluline, kas kõneleja suu ja selle liikumine on kaadris näha või mitte. Kui suud näha pole, on tõlge oluliselt vabam, sest sõnade valikul ei pea arvestama suu asenditega. Suu liikumine piirab nii häälikute valikut kui ka lausete pikkust. Samuti tuleb tõlkimisel arvesse võtta karakteri iseloomuomadusi, aktsenti ja kehakeelt. Väga huvitav oli kuulda, milliseid võtteid kasutati näiteks tulnukate kõnepruugi imiteerimiseks, kes peaksid rääkima veidi valesti, kuid mitte rumalalt valesti. Kokkuvõttes oli tegemist väga sisuka ja huvitava ettekandega, mis andis sellest üpris vähetuntud tõlkevaldkonnast hea ülevaate.

Meeleoluka päeva lõpetas meeskondlik võistlusmäng, kus olid olulised osalejate kiirus, tähelepanu ning teadmised Eesti filmiloost ja -muusikast. Omavahel võeti mõõtu näiteks tuntud filmitsitaatide, võttepaikade ja filmimuusika äratundmises, kuid proovile pandi ka osalejate näitlemisoskus. Lõbus üllatus oli see, et lõpetuseks sai igaüks ümber kehastuda ja väikses filmiklipis kaasa lüüa.

Pilte vaata siit!