Sündmused

15.
aug
Suvepäev 2020 Manijal

ETMLi selle aasta suvepäev toimus 15. augustil Manija saarel, kus suure osa meie ajast aitas sisustada helge hing Mark Soosaar – filmimees, toimetaja, poliitik. 

Väiksel liinilaeval Mootorpaadil jõudsime Munalaiu sadamast Manijale ehk Manilaiule ehk kihnupäraselt Manõjale vaid loetud minutitega ning päev algas Manija Pidumajas kunstinäituse ja  kringlisöömisega.

Peamiselt rannaniitude ja kadastikuga kaetud ning maastikukaitse all olev kitsuke, 2 km² pindalaga ning vaid 4,5 km pikk Manija on üks väiksemaid laide Euroopas, kus on elutegevus. 

Meie siirdusime Pidumajast edasi muuseumi, mille eksponaatidest ja saare elust-olust minevikus ja praegu pajatas Mark Soosaar. Tutvustati ka varasemaid hülgepüügivahendeid, ent kõlama jäi kurb noot sellest, et hallhüljes jääb elama, kuid viigerhüljes sureb välja.  

Enne lõunasööki jõudsime Mark Soosaare koduõue ja tema seltskondlikke lambaid uudistada ning ära näha saare teises otsas asuv tuletorn.  

Pealelõunast vestlusringi alustas Mark Soosaar küsimusega: „Kes on tõlgid?“ ja kuna me midagi tarka välja pakkuda ei osanud, sõnastas ta ka ise vastuse: :„“Keelelise mitmekesisuse tarbijad.“ Mõeldes  oma keelekogemusele, arvas Mark Soosaar, et kõla poolest on eesti keelele soome keelest palju lähedasem hoopis kreeka keel.  

Ta tõi välja ka apsakaid, mida automaattõlge pakub, ning jutustas, kuidas kunagi Amazonases sekvoia indiaanlastel külas käis. Mark Soosaar soovis endale ka indiaaninime saada. See talle ka anti – tema indiaaninimi on tõlkes Väikest Punane Papagoi. Esialgne suhtlus käis hispaania keeles, ent 5–6 päevaga õppis ta nii palju elementaarseid sõnu ära, et hakkas vähehaaval sekvoia keelest aru saama. Kui sekvoia pealikud surevad, põletatakse ära kõik nende asjad, sest pärast surma usuvad sekvoiad endal kõike külluses olevat. See ei lase pealikel midagi kokku ahnitseda ja oma lastele pärandavad nad vaid teadmised ja oskused vihmametsas ellujäämisest. Mark Soosaar külastas sekvoiasid veel ka teist korda ning siis oli pealikul sündinud poeg, kellele pealik tema auks oli nimeks andnud Marco.

 Hantide juures veedetud ajast rääkides oli keelelises mõistes huvitav see, et üldsõnad handi keeles puuduvad. Ei ole sellist sõna nagu „okaspuu“ – küll on kuusk, mänd jne. Ka selliseid sõnu nagu  „tere“ ja „aitäh“ handi keeles enne slaavlastega suhtlema hakkamist ei olnud. „Tere“ on handi keeles „petja-petja“ ning „aitäh“ – „pasibo“. Nimelt tänati üksteist varasemalt alati teoga, mitte sõnaga. Aga elu on lihtne, kui vastuteenet pole vaja, piisab, kui öelda „pasibo“!

Mark Soosaare sõnul on eesti keeles üks sõna, mis kõla poolest meie keelde ei sobi – see sõna on „aitäh“. Tuleb välja, et ka mongoli keeles on olemas sarnase kõla ja tähendusega sõna. Näiteid eesti ja mongoli keeles olevatest sarnastest sõnadest on veel. Näiteks sõna „jaam“. Juba Marco Polo kirjeldas postijaamade süsteemi, kus karjamaal sadu hobuseid, keda võimalik iga hetk reisilt tulevate väsinud hobuste vastu välja vahetada. Või „tjäk“ ehk meie „täkk“.  

Manija kihnlased räägivad kihnu keelt, aga alla 50-aastaseid püsielanikke saarel ei ole. Et säiliks rahvuskultuur, tuleks toetada nii kalandust, karjakasvatust kui käsitööd, ent toetatakse vaid turismimajandust. Liigilist mitmekesisust saarel pole, sest esimesena sööb kari ära orhideed. Manijal on turism siiski püsinud mõistlikkuse piires, kuid Kihnus on need piirid juba ületatud. UNESCO nimekirjas olemine on siiski taganud Manija saarele vajaliku rahastuse mõnede projektide elluviimiseks. 

Kui noored viiuldajad hiljuti saarel käisid, saanuks pooled neist turismitallu majutada, ent kõik olid soovinud pääseda „lambahotelli“ heinte peale ja koju minnes üks laps lubanud enam mitte kunagi nägu pesta, et see hea heinalõhn tal eluaeg küljes oleks. Meilegi soovis Mark Soosaar, et näha saarel imelist päikeseloojangut ja päikesetõusu – „Kui järgmine kord saarele tulete, vaadake et ikka öiseks ka jääte.“ 

Suur aitäh Karinile õnnestunud kohavaliku eest – Manijat kui paljudele tundmatut ja Mark Soosaart oma jutustamisosavuses pole kerge ületada.