Sündmused

05.
juun
Merendusterminoloogia seminar

Hoolimata sügisesest lootusest kevadel silmast silma kohtuda toimus koroonapiirangute lõpuperioodi jäänud ETMLi üldkoosolek 5. juunil 2021 siiski virtuaalselt. Samas muutis see kaunil suvepäeval mugavamaks osalemise erinevaist Eesti paigust.

Pärast koosoleku formaalse osa lõppu esinesid meile ettekannetega merendusterminoloogia vallast merekeele nõukoja liikmed, pika erialase kogemusega merendusterminoloog Malle Hunt ja tõlkija-toimetaja Annika Naame. Kuulsime merekeele nõukoja väärikast ajaloost, millele, märganud, et Eesti merenduses kasutati liiga palju venekeelseid termineid, pani 1973. aastal nurgakivi hilisem Wiedemanni keeleauhinna laureaat kapten Uno Laur. Tänapäeval pöörduvad merekeele nõukoja poole küsimustega väga paljud huvilised alustades Euroopa Komisjoni tõlkijatest ja ministeeriumide esindajatest ning lõpetades lasteraamatute tõlkijatega.

Erinevate merenduse valdkonna esindajate suure töö tulemusena avaldati 1996. aastal Mereleksikon, mille vastu oli huvi nii suur, et 2008. aastal ilmus juba mahukas inglise-eesti meresõnaraamat ning aasta pärast seda käivitus Mereviki, mida uuendatakse pidevalt nii Mereleksikoni alusel kui päris uute terminitega. Veel leiab merendussõnu nii IATE-st kui ÕSist, aga vahel ka merekeele nõukoja Facebooki lehe nupukestest. Küll aga ei tasu merendusega tutvuval tõlkijal jääda lootma ainult Sõnaveebi või ESTERMi peale, kus terminid võivad olla ebatäpsed. Ei tohi ka unustada, et mõnel sõnal võib merenduse kontekstis olla teine tähendus (nt ingliskeelsed sõnad room ja space).

Värvikatest terminoloogiaalastest näidetest jäi kõige enam kõlama praam vs. parvlaev. Vastupidiselt levinud arusaamale sõidetakse saartele parvlaevaga ning praami ehk pargast kasutatakse hoopis kaubaveoks. Veel tasub Merevikist uurida, mis vahe on maabumisel, randumisel ja sildumisel või kuidas erinevad kari, madal ja madalik.

Annika Naame rääkis 2020. aastal avaldatud SOLASe (rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) tõlkes esinenud vigadest. Merendus on täpselt nii spetsiifiline valdkond, et võõrkeeli väga hästi tundvad tõlkijad-toimetajad ei pruugi sellega sinasõbrad olla. Seepärast satub tõlgetesse pahatihti asjatundja jaoks isegi koomilisi vigu. Samuti tuleb tõdeda, et vahel on tõlge liiga lähedane originaalile. Isegi kui terminid on täpsed, muudab võõrapärane lauseehitus lugemise keeruliseks. Siinkohal tõusebki esile eesti keele tõlkija ja toimetaja vastutusrikas roll lihtsasti loetavate ja selgete tekstide koostamisel.

Aktiivne arutelu tekkis teemal, kuidas märgata tõlkes esinevaid sisulisi vigu ning kuidas peaks see vastutus jagunema tõlkija ja toimetaja vahel. Jõudsime ühisele arusaamale, et tõlkija peab oskama enda võimeid hinnata ja mitte ette võtma tööd, milles orienteerumine on liiga keeruline. 

Meie ettekandjad kutsusid ka kõiki meid üles küsimuste puhul otse merekeele nõukoja poole pöörduma, et saada küsimustele kiired ja täpsed vastused.

Täname omalt poolt kõiki, kes meiega sel päikeselisel päeval liitusid!