Sündmused

23.
apr
Kevadine üldkoosolek Arvo Pärdi keskuses

23. aprillil 2022 toimus Arvo Pärdi keskuses Laulasmaal liidu 33. üldkoosolek. Lisaks koosolekule tutvusid liidu liikmed keskusega, nautisid lühidokumentaali heliloojast ning päeva lõpetuseks kuulasid Bright Future Ensemble’i kontserti Eesti Muusika Päevade raames.

Päev algas kohvi ja kiluvõileibadega keskuse kohvikus ning sellele järgnes tuur keskuses, mille viis läbi keskuse raamatukoguhoidja Toomas Schvak. Lühidalt kuuldust:

Arvo Pärdi Keskus on helilooja Arvo Pärdi isikuarhiiv ning info- ja muusikakeskus. See on avatud  kohtumispaik muusikutele, teadlastele ja muusikahuvilistele. Selle asutasid helilooja ja tema perekond sooviga luua võimalused Arvo Pärdi loomingulise pärandi säilitamiseks ja mõtestamiseks tema emakeelses keskkonnas, Eestis. Arvo Pärdi Keskus asub Laulasmaal, 35 kilomeetri kaugusel Tallinnast, looduslikult kaunil poolsaarel, männimetsa servas.

Arvo Pärdi Keskus asutati helilooja perekonna poolt 2010. aastal Laulasmaal ning esialgu tegutseti arhiiviks kohandatud eramajas, mis kandis nime Aliina. Esimestel aastatel oli peamiseks ülesandeks arhiivi ülesehitamine ja korrastamine ning digiarhiivi infosüsteemi loomine. Selleks et avada arhiiv uurijatele ning alustada haridus- ja kontserttegevusega, tuli ehitada uus, senisest märksa suurem hoone. Selleks kuulutati 2013. aastal välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille võitsid kaks hispaanlast Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano arhitektuuribüroost Nieto Sobejano Arquitectos. Uue keskusehoone ehitus algas 2017. aasta märtsis ning Arvo Pärdi Keskus avas uksed külastajatele 17. oktoobril 2018. Keskuse rahastus tuli neljast allikast, sh Pärdi perekonnalt, kuid enamus raha tuli riigilt. Kokku läks keskuse rajamine maksma umbes 8 miljonit eurot, mis sisaldas ka sisustust. Projekteerimisel ja ehitamisel peeti oluliseks voolavust ning hoone sobituvust ümbritsevasse keskkonda, mistõttu on hoones valdavalt ümarad vormid ning palju on kasutatud ehitusel puitu (sees tamme, väljas Siberi lehist), klaasi (et võimendada looduses viibimise tunnet) ning sisehoovides looduslikku haljastust (kuigi ehituse käigus tuli uue maja alt 200 puud krundilt eemaldada, mis asendati uute istutamisega).

Keskuse süda on hubane kaminaga raamatukogu, mille tuuma moodustavad Arvo ja Nora Pärdi isiklikud, peamiselt teoloogilise sisuga raamatud. Peale selle leiab raamatukogust Arvo Pärdi teoste trükipartituurid, valiku muusikaalast teaduskirjandust ning audio- ja videosalvestisi. Raamatukogu juurde käivad ka loometuba ja lugemissaalid rahulikuks töötamiseks. Raamatukogu jätkuks on arhiiv (piiratud ligipääsuga), mis sisaldab helilooja loominguga seotud infot ja dokumente nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Kõige väärtuslikum vara arhiivis on Arvo Pärdi käsikirjaline noodimaterjal, teoste visandid ning skeemid. Mitmekesise arhiivimaterjali hulka kuuluvad veel tuhanded fotod, salvestused erinevatel helikandjatel, kirjavahetus teoste tellijate, kirjastajate ja muusikutega, filmid ning teised helilooja elu, loomingut ja selle retseptsiooni puudutavad materjalid. Samuti Pärdi päevikud, mida ta on pidanud 1974. aastast ning mille fragmente saab näha valgusinstallatsioonina keskuse näituse alal.

Keskuse juurde kuulub ka sisehoovis asuv väike betoonist valatud kabel, mis lisati keskusele helilooja soovil ning kus asub kaks Nikita Andrejevi loodud ikoonimaali. Maist oktoobrini on võimalik külastada ka keskuse kõrval asuvat 32 meetri kõrgust vaatetorni.

Tuurile järgnes liidu üldkoosolek ning peale väikest kohvi ja suupistete pausi (mille ajal sai kuulda muljeid Eha Mäesalu kogemusest Dubai EXPO-l) sai vaadata Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi lühidokumentaali “Muusikajanu” (2018) Arvo Pärdi elust ja loomingust. Soovijad nautisid päeva lõpetuseks kontserti keskuse saalis.

Pildid üritusest on leitavad siit.