Põhikiri

MITTETULUNDUSÜHING EESTI TÕLKEMAGISTRITE LIIT

p õ h i k i r i

Mittetulundusühingu Eesti Tõlkemagistrite Liit põhikiri on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 23. aprillil 2016. aastal.

1. MITTETULUNDUSÜHINGU NIMI, ASUKOHT JA EESMÄRK

1.1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Tõlkemagistrite Liit (edaspidi tekstis liit).

1.2. Liidu asukoht on Harjumaa, aadress Veskitammi 11a-6, Laagri 76401.

1.3. Liit on asutatud eesmärgiga koondada tõlkimisalase magistrikraadiga inimesi nende ühiseid huve esindavasse mittetulundusühingusse, mille eesmärgid on:

1.3.1. kvaliteetse tõlketeenuse vahendamine;

1.3.2. tõlkealase teadlikkuse ja tegutsevate tõlkide professionaalsuse tõstmine, sealhulgas tõlkealaste koolituste korraldamine oma liikmete pädevuse säilitamiseks ja edendamiseks;

1.3.3. kontaktide loomine Eesti ja teiste riikide tõlkeorganisatsioonide, tõlke vajavate organisatsioonide ja isikute, tõlkide ja tõlkijate ning üldsuse vahel;

1.3.4. tõlke- ja keelealase ning muu asjakohase koolituse vahendamine.

1.4. Liidu eesmärk ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine ja liidu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei või jaotada majandusaastal tekkinud kasumit oma liikmete vahel.

1.5. Liidu organid on liikmete üldkoosolek (edaspidi tekstis üldkoosolek) ja liidu juhatus (edaspidi tekstis juhatus).

1.6. Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.

1.7. Liit on asutatud määramata ajaks.

2. LIIDU LIIKMED

2.1. Liidu liikmeks võib olla füüsiline isik, tõlk või tõlkija, kes on omandanud tõlkemagistrikraadi ja kes pidevalt tegutseb või osutab teenust tõlgi või tõlkijana. Liidul peab olema vähemalt kolm (3) liiget. Liidu liikmeks vastuvõtmise ja liidust väljaastumise otsustab juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel. Juhul, kui juhatus keeldub taotlejat liidu liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

2.2. Liidu liikmel on õigus:

2.2.1. osaleda hääleõiguslikult üldkoosolekul;

2.2.2. olla valitud liidu juhatuse või muu organi liikmeks;

2.2.3. osaleda liidu poolt korraldatavatel üritustel;

2.2.4. saada teavet liidu tegevuse ja finantsmajandusliku seisundi kohta;

2.2.5. liidust välja astuda;

2.2.6. kasutada teisi seadusest või põhikirjast tulenevaid õigusi. 

2.3. Liidu liikme kohustused:

2.3.1. täita liidu põhikirjast ja kodukorrast tulenevaid nõudeid ja liidu organite seaduslikke otsuseid;

2.3.2. võtta aktiivselt osa liidu tegevusest;

2.3.3. täita liidu ees liikmelisusest tulenevaid rahalisi kohustusi;

2.3.4. teatada liidule oma isikuandmed (täielik nimi ja isikukood) ja kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress);

2.4. Liikmeks vastuvõtmine:

2.4.1. Liidu liikmeks astumisel peab kandidaat kirjutama lihtkirjaliku sooviavalduse ja lisama sellele ülevaate oma senisest tõlkealasest tegevusest. Liitu vastuvõtmisel tasub kandidaat liidu üldkoosoleku poolt kinnitatud sisseastumistasu.

2.4.2. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab sooviavalduse ja sellele lisatud ülevaate põhjal juhatus ühe (1) kuu jooksul alates liikmeks astumise taotlemise kätte saamisest.

2.4.3. Liikmekandidaat loetakse liidu liikmeks juhatuse otsuse tegemise päevast, kui vastav kandidaat ja juhatus ei lepi kokku teisiti.

2.5. Liikmelisuse lõpetamine liidus:

2.5.1. Liidu liikmel on õigus juhatusele esitatava taotluse alusel liidust välja astuda. Vastav taotlus tuleb esitada juhatusele mitte vähem kui üks (1) kalendrikuu enne väljaastumist. Liige loetakse liidust väljaastunuks pärast nimetatud etteteatamisaja möödumist.

2.5.2. Liidust väljaastumine ei anna liikmele õigust nõuda tasutud liikmetasu tagastamist, ega vabasta teiste rahaliste kohustuse täitmisest liidu ees, mis on tekkinud liikmeks oleku ajal. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liige ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

2.6. Liikme väljaarvamine liidust:

2.6.1. Liikme saab liidust välja arvata juhatuse põhjendatud otsusega.

2.6.2. Liikme võib liidust välja arvata juhul, kui liidu liikme tegevus on vastuolus liidu põhikirja või liidu organite seaduslike otsustega ja liidu liige ei lõpeta vastuolulist tegevust, või liidu liige on pahatahtlikult rikkunud liidu põhikirja, organite otsuseid või kahjustanud liidu mainet.

2.6.3. Liikme võib liidust välja arvata juhul, kui liidu liige ei ole korduvalt tasunud liikmetasu ning meeldetuletustest ja sellekohastest teatistest hoolimata ei täida nimetatud kohustust või täidab kohustuse nõuetele mittevastavalt.

2.6.4. Liikme võib liidust välja arvata juhul, kui liidu liige kahjustab oma tegevusega olulisel määral liidu mainet avalikkuse ja teiste liidu liikmete ees, sealhulgas kahjustab teiste liidu liikmete mainet.

2.7. Liidu liikmeks vastuvõtmise, liikmelisuse lõpetamise ja liidust väljaarvamise kohta on üldkoosolekul õigus kehtestada täiendavaid tingimusi ja kehtestada kord liidu kodukorras.

2.8. Liikmelisust liidus ei saa üle anda ega pärandada. Liikme väljaastumisel või liikme surma korral tema liikmelisus liidus lõppeb. Isikul, kelle liikmelisus on lõppenud ei ole õigust liidu varale liidu lõpetamisel.

3. LIIDU TOETAJALIIGE

3.1. Liidu toetajaliikmeks võib olla tõlk või tõlkija, kellel ei ole tõlkemagistrikraadi, kuid kes tegeleb igapäevase töö raames tõlkimise ja/või tõlkemagistrite koolitamisega ja kes on huvitatud koostööst liiduga.

3.2. Toetajaliikmeks saamiseks esitab kandidaat liidu juhatusele kirjaliku avalduse, millele lisab liidu poolt nõutavad dokumendid oma erialase tegevuse tõendamiseks.

3.3. Liidu juhatus vaatab toetajaliikme avalduse läbi kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates avalduse esitamisest. Juhatus kontrollib kandidaadi tõlkealast tausta ja kogemusi ning sobivust liidu eesmärkidega.

3.4. Toetajaliikme kandidaat loetakse liidu toetajaliikmeks juhatuse otsuse tegemise päevast.

3.5. Toetajaliige on kohustatud ühe (1) kalendrikuu jooksul peale juhatuse otsusest teada saamist tasuma üldkoosolekul kehtestatud sisseastumistasu ja toetajaliikme liikmeannetuse.

3.6. Toetajaliikmete arv ei ole piiratud.

3.7. Toetajaliikme õigused:

3.7.1. teha ettepanekuid liidu töö korraldamiseks;

3.7.2. algatada liidu eesmärke toetavaid üritusi ja tegevusi;

3.7.3. saada teavet liidu töö ja tegevuse kohta;

3.7.4. võtta osa kõikidest liidu korraldatavatest üritustest;

3.7.5. võtta sõna liidu üldkoosolekul.

3.8. Toetajaliikme kohustused:

3.8.1. osaleda aktiivselt liidu töös;

3.8.2. täita liidu põhikirjast tulenevaid kohustusi;

3.8.3. tasuda kindlaksmääratud ajal ja -suuruses toetajaliikme annetust, mille kehtestab liidu üldkoosolek ja mis oma määralt on võrdne tavaliikme liikmetasuga.

3.9. Toetajaliikmel on õigus loobuda toetajaliikme staatusest, esitades liidu juhatusele vastavasisulise avalduse. Juhatus rahuldab taotluse kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates juhatuse otsusega. Toetajaliikme staatusest loobumine ei anna toetajaliikmele õigust nõuda tasutud liikmeannetuse tagastamist, ega vabasta teiste rahaliste kohustuse täitmisest liidu ees, mis on tekkinud liikmeks oleku ajal. Kui toetajaliikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab toetajaliige ettenähtud liikmeannetuse tasuma kogu majandusaasta eest.

3.10. Toetajaliikmel puudub hääleõigus liidu üldkoosolekul.

3.11. Liidu juhatusel on õigus ära võtta toetajaliikme staatus juhul, kui:

3.11.1. toetajaliikme tegevus on vastuolus liidu põhikirja või liidu organite otsustega ja toetajaliige ei lõpeta sellist tegevust;

3.11.2. toetajaliige ei ole tasunud toetajaliikme annetust ja ei ole likvideerinud võlgnevust kolme (3) kalendrikuu jooksul arvates sellekohase teate saamisest;

3.11.3. toetajaliikme tegevus kahjustab olulisel määral liidu või liidu liikmete mainet.

4. ÜLDKOOSOLEK

4.1. Liidu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides liidu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

4.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.2.1. põhikirja muutmine;

4.2.2. kodukorra kehtestamine, kinnitamine ja muutmine;

4.2.3. liidu ühinemise, jagunemise või lõpetamise otsustamine, kui selline õigus tuleneb seadusest;

4.2.4. juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu ning nende töö tasustamise aluste ja korra kehtestamine; 4.2.5. juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine või määramine ja tagasikutsumine;

4.2.6. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine.

4.2.7. liidu liikmete sihtotstarbeliste maksete tasumise korra kehtestamine;

4.2.8. siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmelisusega seotud küsimuste otsustamine;

4.2.9. liidu arengukava ja eelarve kinnitamine.

4.3. Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda vähemalt üks (1) kord aastas majandusaasta esimese kuue (6) kuu jooksul.

4.4. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras ning samuti siis, kui liidu huvid seda nõuavad. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu või 1/3 juhatuse liikmetest või revisjonikomisjon. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama mitte vähem kui neliteist (14) kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

4.5. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku punktis 4.4. nimetatud asjaoludel, võivad liidu liikmed pöörduda revisjonikomisjoni poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates avalduse saamisest. Revisjonikomisjoni poolt nimetatud nõude täitmata jätmise korral on 1/10 liidu liikmetest õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda.

4.6. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 1/3 hääleõiguslikest liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus mitte varem kui kahe (2) nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt viis (5) hääleõiguslikku liidu liiget.

4.7. Igal liidu liikmel on üldkoosolekul üks hääl. Liidu liige ei või hääletada, kui üldkoosolek otsustab temaga või temaga võrdväärset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist, temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

4.8. Üldkoosolek võtab otsused vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud juhul, kui seadus või liidu põhikiri näeb ette suuremat häälteenamust.

4.8.1. Liidu põhikirja muutmiseks ja liidu tegevuse lõpetamiseks on nõutav 2/3 üldkoosoleku häältest ja eesmärgi muutmiseks 9/10 häältest.

5. JUHATUS

5.1. Liidu tegevust juhib juhatus, mis koosneb kolmest (3) kuni seitsmest (7) liikmest. Juhul, kui juhatuse liikmed ei saa püsivalt osaleda juhatuse töös, mille tõttu langeb juhatuse liikmete arv alla kolme (3), kutsub juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku, kes nimetab ametisse uued juhatuse liikmed.

5.2. Juhatus valitakse üldkoosoleku poolt tähtajaga 3 (kolm) aastat. Juhatuse liikmed valitakse lihthäälteenamusega.

5.3. Liitu võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

5.4. Juhatuse pädevusse kuulub:

5.4.1. üldkoosolekute otsuste täitmise korraldamine ja liidu tegevuse juhtimine üldkoosolekute vahelisel ajal vastavalt põhikirjale ja üldkoosolekute otsustele;

5.4.2. liidu liikmete vastuvõtmine, väljaastumine ja väljaarvamine;

5.4.3. liidu asjaajamise korraldamine, liidu arengukava koostamine, eelarve, tegevuse aastaaruande ja -bilansi koostamine ning üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;

5.4.4. liidu raamatupidamise korraldamine;

5.4.5. liidu liikmete ja liikmetasude kohta arvestuse pidamine;

5.4.6. liidu töötajate ametijuhendite koostamine ja töö tasustamise aluste kinnitamine;

5.4.7. muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu seaduse või põhikirja alusel üldkoosoleku pädevusse.

5.5. Juhatus peab liitu juhtima vajaliku hoolsusega ning informeerima liikmeid raamatupidamise aastaaruande esitamisel liidu majanduslikust olukorrast põhjalikult.

5.6. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt liidu vajadustele, kuid mitte vähem kui neli (4) korda aastas. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees omal algatusel või juhul, kui seda nõuavad vähemalt pooled juhatuse liikmetest.

5.7. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poolte juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalevate juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.

5.7.1. Juhatuse liige ei või hääletada, kui juhatus otsustab temaga või temaga võrdväärset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist, temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

5.8. Juhatuse õigused, kohustused ja nende töö tasustamise kord määratakse kindlaks nendega sõlmitavas lepingus. Lepingu sõlmib, muudab ja lõpetab üldkoosolek.

6. LIIDU VARA

6.1. Liidul on õigus oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vallata, kasutada ja käsutada vara.

6.2. Liidu vara moodustub sisseastumistasudest, liikmetasudest, varalistest või rahalistest annetustest ja põhikirjalise tegevuse tulemist.

6.3. Liidule üle antud sihtotstarbelisi annetusi kasutatakse vastavalt annetaja soovile või selle puudumisel vastavalt liidu põhieesmärkidele.

7. REVISJONIKOMISJON

7.1. Liidu kontrollorganiks on revisjonikomisjon (edaspidi tekstis revisjonikomisjon).

7.2. Revisjonikomisjon kontrollib liidu majandustegevust ning esitab üks (1) kord aastas, hiljemalt neli (4) kuud pärast majandusaasta lõppu-, üldkoosolekule revisjonikomisjoni järeldusotsuse liidu majandustegevuse kohta.

7.3. Liidu üldkoosolek valib kolmeks (3) majandusaastaks liidu liikmete hulgast kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Valitud revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.

7.4. Üldkoosolekul on õigus revisjonikomisjoni liikmeid tagasi kutsuda.

8. RAAMATUPIDAMINE

8.1. Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele ja raamatupidamise headele tavadele.

8.2. Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitama need üldkoosolekule kinnitamiseks.

8.3. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek.

8.4. Kinnitatud majandusaasta aruandele peavad alla kirjutama kõik juhatuse liikmed.

9. LÕPPSÄTTED

9.1. Liidu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.

9.2. Liidu likvideerimine, ühinemine ja jagunemine toimub mittetulundusühingute seadusega sätestatud korras.

9.3. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed.

9.4. Liidu likvideerimisel jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikute vahel.